Eesti võtab tõenäoliselt üle Suurbritannia EL-i eesistumise ({{commentsTotal}})

{{1469026168000 | amCalendar}}

Eesti võtab tõenäoliselt üle Suurbritannia eesistumise Euroopa Liidus 2017. aasta teisel poolel, kirjutas EuObserver kolmapäeval pärast EL-i suursaadikute kohtumist.

Lõplikku otsust on oodata lähipäevadel. Eesmärk on jätkata praeguse riikide järjestusega, mitte võtta eesistumiste tsüklisse uut riiki, kirjutab Euobserver viitega allikale.

Kuuldused, et Suurbritannia Euroopa Liidu eesistumisest loobub, olid õhus juba siis, kui britid juuni lõpus Euroopa Liidust lahkuda otsustasid. Täna said need kuuldused ka ametliku kinnituse.

"On selge, et samaaegselt ei saa juhtida läbirääkimisi liidust lahkumisel ja siis olla ka ise see läbirääkimise otsene osapool, nii et siin üllatusi meie jaoks ei olnud," ütles peaminister Taavi Rõivas "Aktuaalsele kaamerale".

Suurbritannia peaministri Theresa May sõnul tuleb Suurbritannial eesistumise asemel keskenduda lahkumiskõnelustele.

Praegu on EL-i eesistujariik Slovakkia, 2017. aasta esimeses pooles võtab selle rolli üle Malta. Esialgsete plaanide järgi pidi Eesti kord eesistujariik olla saabuma 2018. aasta esimeses pooles, Eestile oleks järgnenud Bulgaaria.

Uute asjaolude valguses on aga väga tõenäoline, et Eesti peab eesistumise enda kanda võtma juba järgmise aasta teisel poolel. See tähendab küll palju ümberplaneerimist, kuid plaan B on Eestil olemas.

"Nüüd tuleb kõige sellega kiirustada, kõik värbamised tuleb ettepoole tuua ja Brüsselisse minek tuleb ka ettepoole tuua nende ametnike puhul, kes sinna minemas veel on, sest üldjoontes peab ikkagi Brüsselis mõnda aega kohal olema, enne kui sa suudad seal hästi tööd teha," rääkis riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Piret Lilleväli.

"Eesti on algusest peale välja öelnud, et meie oleme valmis ka ise tegema Eesti eesistumise pool aastat varem, aga me peame endale aru andma, et see nõuab nii valitsuselt kui ka riigiametnikelt veelgi suuremat pingutust," ütles Rõivas.

Financial Times kirjutab Euroopa Liidu ametnikele viidates, et algselt soovis Euroopa Liit Ühendkuningriigi eesistumise asendada Belgia eesistumisega. Selle sammu blokeeris aga väljaande andmetel "Ida-Euroopa riikide liit".

Teisipäeval avaldas peaminister Taavi Rõivas arvamust, et Eesti võiks eesistumise siiski üle võtta varem sätestatud ajal ehk Eesti Vabariigi juubeliaastal.

"Ma kordan, et Eesti on valmis oma järjekorda vajadusel ettepoole tooma, kuid meie eelistus on olla Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks Eesti Vabariigi juubeliaastal. Belglaste kasuks otsustamine kindlasti lihtsustaks meie juba käima lükatud ettevalmistustöid," ütles Rõivas BNS-ile teisipäeval.

Toimetaja: Merili Nael, Heleri All

Allikas: ERR/BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema