Eesti võtab tõenäoliselt üle Suurbritannia EL-i eesistumise ({{commentsTotal}})

{{1469026168000 | amCalendar}}

Eesti võtab tõenäoliselt üle Suurbritannia eesistumise Euroopa Liidus 2017. aasta teisel poolel, kirjutas EuObserver kolmapäeval pärast EL-i suursaadikute kohtumist.

Lõplikku otsust on oodata lähipäevadel. Eesmärk on jätkata praeguse riikide järjestusega, mitte võtta eesistumiste tsüklisse uut riiki, kirjutab Euobserver viitega allikale.

Kuuldused, et Suurbritannia Euroopa Liidu eesistumisest loobub, olid õhus juba siis, kui britid juuni lõpus Euroopa Liidust lahkuda otsustasid. Täna said need kuuldused ka ametliku kinnituse.

"On selge, et samaaegselt ei saa juhtida läbirääkimisi liidust lahkumisel ja siis olla ka ise see läbirääkimise otsene osapool, nii et siin üllatusi meie jaoks ei olnud," ütles peaminister Taavi Rõivas "Aktuaalsele kaamerale".

Suurbritannia peaministri Theresa May sõnul tuleb Suurbritannial eesistumise asemel keskenduda lahkumiskõnelustele.

Praegu on EL-i eesistujariik Slovakkia, 2017. aasta esimeses pooles võtab selle rolli üle Malta. Esialgsete plaanide järgi pidi Eesti kord eesistujariik olla saabuma 2018. aasta esimeses pooles, Eestile oleks järgnenud Bulgaaria.

Uute asjaolude valguses on aga väga tõenäoline, et Eesti peab eesistumise enda kanda võtma juba järgmise aasta teisel poolel. See tähendab küll palju ümberplaneerimist, kuid plaan B on Eestil olemas.

"Nüüd tuleb kõige sellega kiirustada, kõik värbamised tuleb ettepoole tuua ja Brüsselisse minek tuleb ka ettepoole tuua nende ametnike puhul, kes sinna minemas veel on, sest üldjoontes peab ikkagi Brüsselis mõnda aega kohal olema, enne kui sa suudad seal hästi tööd teha," rääkis riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Piret Lilleväli.

"Eesti on algusest peale välja öelnud, et meie oleme valmis ka ise tegema Eesti eesistumise pool aastat varem, aga me peame endale aru andma, et see nõuab nii valitsuselt kui ka riigiametnikelt veelgi suuremat pingutust," ütles Rõivas.

Financial Times kirjutab Euroopa Liidu ametnikele viidates, et algselt soovis Euroopa Liit Ühendkuningriigi eesistumise asendada Belgia eesistumisega. Selle sammu blokeeris aga väljaande andmetel "Ida-Euroopa riikide liit".

Teisipäeval avaldas peaminister Taavi Rõivas arvamust, et Eesti võiks eesistumise siiski üle võtta varem sätestatud ajal ehk Eesti Vabariigi juubeliaastal.

"Ma kordan, et Eesti on valmis oma järjekorda vajadusel ettepoole tooma, kuid meie eelistus on olla Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks Eesti Vabariigi juubeliaastal. Belglaste kasuks otsustamine kindlasti lihtsustaks meie juba käima lükatud ettevalmistustöid," ütles Rõivas BNS-ile teisipäeval.

Toimetaja: Merili Nael, Heleri All

Allikas: ERR/BNS



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: