Eesti võtab tõenäoliselt üle Suurbritannia EL-i eesistumise ({{commentsTotal}})

{{1469026168000 | amCalendar}}

Eesti võtab tõenäoliselt üle Suurbritannia eesistumise Euroopa Liidus 2017. aasta teisel poolel, kirjutas EuObserver kolmapäeval pärast EL-i suursaadikute kohtumist.

Lõplikku otsust on oodata lähipäevadel. Eesmärk on jätkata praeguse riikide järjestusega, mitte võtta eesistumiste tsüklisse uut riiki, kirjutab Euobserver viitega allikale.

Kuuldused, et Suurbritannia Euroopa Liidu eesistumisest loobub, olid õhus juba siis, kui britid juuni lõpus Euroopa Liidust lahkuda otsustasid. Täna said need kuuldused ka ametliku kinnituse.

"On selge, et samaaegselt ei saa juhtida läbirääkimisi liidust lahkumisel ja siis olla ka ise see läbirääkimise otsene osapool, nii et siin üllatusi meie jaoks ei olnud," ütles peaminister Taavi Rõivas "Aktuaalsele kaamerale".

Suurbritannia peaministri Theresa May sõnul tuleb Suurbritannial eesistumise asemel keskenduda lahkumiskõnelustele.

Praegu on EL-i eesistujariik Slovakkia, 2017. aasta esimeses pooles võtab selle rolli üle Malta. Esialgsete plaanide järgi pidi Eesti kord eesistujariik olla saabuma 2018. aasta esimeses pooles, Eestile oleks järgnenud Bulgaaria.

Uute asjaolude valguses on aga väga tõenäoline, et Eesti peab eesistumise enda kanda võtma juba järgmise aasta teisel poolel. See tähendab küll palju ümberplaneerimist, kuid plaan B on Eestil olemas.

"Nüüd tuleb kõige sellega kiirustada, kõik värbamised tuleb ettepoole tuua ja Brüsselisse minek tuleb ka ettepoole tuua nende ametnike puhul, kes sinna minemas veel on, sest üldjoontes peab ikkagi Brüsselis mõnda aega kohal olema, enne kui sa suudad seal hästi tööd teha," rääkis riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Piret Lilleväli.

"Eesti on algusest peale välja öelnud, et meie oleme valmis ka ise tegema Eesti eesistumise pool aastat varem, aga me peame endale aru andma, et see nõuab nii valitsuselt kui ka riigiametnikelt veelgi suuremat pingutust," ütles Rõivas.

Financial Times kirjutab Euroopa Liidu ametnikele viidates, et algselt soovis Euroopa Liit Ühendkuningriigi eesistumise asendada Belgia eesistumisega. Selle sammu blokeeris aga väljaande andmetel "Ida-Euroopa riikide liit".

Teisipäeval avaldas peaminister Taavi Rõivas arvamust, et Eesti võiks eesistumise siiski üle võtta varem sätestatud ajal ehk Eesti Vabariigi juubeliaastal.

"Ma kordan, et Eesti on valmis oma järjekorda vajadusel ettepoole tooma, kuid meie eelistus on olla Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks Eesti Vabariigi juubeliaastal. Belglaste kasuks otsustamine kindlasti lihtsustaks meie juba käima lükatud ettevalmistustöid," ütles Rõivas BNS-ile teisipäeval.

Toimetaja: Merili Nael, Heleri All

Allikas: ERR/BNS



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: