Kaljurand tegi ettepaneku, et riigikogus kandideeriks Kallas ({{commentsTotal}})

Reformierakonna presidendikandidaadiks pürgiv Marina Kaljurand ütles, et annab Siim Kallasele võimaluse kandideerida presidendiks riigikogus ning palub vajadusel endale toetust valimiskogus.

Kaljurand ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Siim Kallas ja tema meeskond arvavad, et Kallasel on suurem toetus riigikogus, kuid Kaljuranda toetavad enda sõnul paljud kohalike omavalitsuste liikmed.

"Mina olen viimastel kuudel palju sõitnud mööda Eestimad ja kohtunud kohalike omavalitsustega ja võin väita, et lisaks avalikule toetusele on väga paljud kohalike omavalitsuste liikmed erinevatest erakondadest ja parteidevälised inimesed toetanud mind. Nii et mina tegin täna Reformierakonna juhatusele ettepaneku anda esimesena võimalus Siim Kallasele kandideerida riigikogus. Ja seejärel, kui ei peaks õnnestuma presidendi valimine riigikogus, siis ma palun, et Reformierakond, teised erakonnad ja parteidevälised valimiskogu liikmed toetaksid minu ülesseadmist valimiskogusse," rääkis Kaljurand.

Ta lisas, et kui riigikogu teeb omavahel koostööd ja poliitikutel on tahe valida Eestile parim president, siis tehakse seda riigikogus. "Kui see seal ei õnnestu, siis on valimiskogul samasugune õigus presidenti valida ja ma ei näe selles midagi halba, kui see õigus peaks edasi minema valimiskogule," märkis ta.

Kaljurand kutsus erakondi üles koostööle.

"Kui ma otsustasin presidendiks kandideerida, siis ütlesin, et kandidaat peab pälvima usalduse, nende poliitikute usalduse, kes presidenti valivad. See usaldus saab põhineda ainult lugupidamisel ja koostööl. Ja täna mina kutsuksin meie erakondi ja poliitikuid üles koostööle," sõnas ta.

Üksmeel erakondade vahel tähendab tema sõnul üksteise ära kuulamist, üksteisest lugu pidamist ja Eesti huvide esimeseks seadmist. 

Marina Kaljuranna kiri Reformierakonna juhatusele:

Head kolleegid, kaaslased, Reformierakonna juhatus!

Kui otsustasin mõned kuud tagasi, et olen valmis kandideerima Eesti presidendiks, siis ütlesin, et presidendiks saamiseks peab välja teenima usalduse. Nende usalduse, kellel on antud põhiseaduslik õigus valida Eestile parim president. See usaldus peab põhinema vastastikusel lugupidamisel, teise poole ärakuulamisel ja üksteisega arvestamisel.

Need pole maastleitud omadused. Riigikogu liikmete, fraktsioonide ja täna näiteks Lääne-Virumaal omavalitsusjuhtidega kohtudes olen saanud kinnitust valitud tee õigsusele - et just nendest omadustest on kõige rohkem puudu Eesti poliitikas, avalikus suhtluses ja selle taha on mõnikord jäänud ka vajalik koostöö Eestile olulistes küsimustes, sealhulgas presidendivalimistel. Välisministrina näen muuseas, et ka Euroopas on tänastel keerulistel aegadel kõige kriitilisemate küsimuste lahendamisel kõige defitsiitsem usaldus. See ei teki üleöö, seda tuleb luua reaalsete sammudega.

Ma soovin, et presidendivalimistel näitaksid Eesti erakonnad ja poliitikud koostöövõimet. Soovin olla sellise koostöövaimu ja kokkuleppevaimu loomisel isiklikuks eeskujuks.

Olen viimasel paaril kuul kohtunud paljude omavalitsuste esindajatega nii kohalikest valimisliitudest kui ka kõikidest erakondadest. Paljud neist on avaldanud valmisolekut toetada minu kandideerimist valimiskogus, ka avalikult. Siim Kallas aga on koos oma meeskonnaga hinnanud oma võimalusi presidendivalimistel suuremaks Riigikogus ja minu ettepanek on, et esimesena peaks Riigikogus olema Reformierakonna kandidaadina võimalus kandideerida Siim Kallasel.

Kui Riigikogu peaks presidendi valimises vaatamata kõikide pingutustele siiski ebaõnnestuma, palun Reformierakonna juhatuselt, teistelt erakondadelt ja erakonnavälistelt valimiskogu liikmeilt toetust enda ülesseadmiseks valimiskogus. Leian, et sellises olukorras kohustab mind selleks senine tugev avalik toetus ja olen valimiskogu usalduse pälvimiseks kohtunud paljude inimestega ja osalenud debattidel koos teiste kandidaatidega.

Olen korduvalt öelnud, et kõige tähtsam on, et Eesti saaks endale parima võimaliku presidendi.

Minu valmisoleku taga kandideerida presidendiks on avalik toetus.

Loen sellest toetusest välja ootuse, et Eesti püsiks kaljukindlalt Euroopa väärtus- ja julgeolekuruumis, et meie vabadused, iseseisvus ja turvalisus oleksid tagatud partnersuhetega meie lääneliitlastega. Inimesed, kes toetavad mind, ei toeta ei Exitit ega Eesti muul viisil liitlastest isoleerimist, ei toeta välispoliitika ittapööramist ega muid Eesti riikluse püsimist ohustavaid liigutusi.

Aga ennekõike soovivad Eesti inimesed taas usaldust, avatust, koostööd. Et sõltumata arutluse all olevatest küsimustest tunneksid nad, et kellegi hääl ei lähe kaotsi ning neid kuulatakse, nendega kõneldakse ning nendega arvestatatakse.

Loen sellest toetusest välja ootuse, et riik, milles nad elavad, oleks selge sõnaga, sirge seljaga ja õiglane. Inimesed, kes mind toetavad küllap usuvad, et minu elulooline taust juristi, diplomaadi, eestivenelase ja naisena tuleb neile ootustele vastamisel kõvasti kasuks. Tean, et võimalusel suudan need inimesed Eesti nimel ühendada.

Teen kõik endast oleneva, et Eesti saaks just neile ootustele vastava presidendi, sest Eesti väärib parimat presidenti.

Usun, et nii, nagu mina olen valmis toetama Siim Kallast Riigikogu esimeses voorus ülesseadmisel, on ka tema valmis toetama minu kandideerimist valimiskogus.

Siim Kallase kampaaniajuht Martin Kukk reageeris Kaljuranna intervjuule "Aktuaalses kaameras" postitusega Twitteris, kus ütles, et Reformierakonna kandidaat riigikogus on Siim Kallas:

Toimetaja: Merili Nael



"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema