Kapo asedirektor: 100-protsendilist garantiid rünnakute suhtes pole ({{commentsTotal}})

Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna ütles, et mujal maailmas toimunud terrorirünnakute valguses on Eesti õnnelikumas seisus, sest siin on terrorismioht jätkuvalt madal. Samas pole rünnakute suhtes sajaprotsendilist garantiid.

Heldna rääkis ETV saates "Pöörijoon", et üksikute terroristide vastane võitlus on palju keerulisem kui ühe suure võrgustiku tuvastamine.

"Üksiku inimese radikaliseerumisest tulevad ohud on väga keeruline väljakutse õigel ajal tuvastada, ära hoida. Eks kriminaaluurimine on juba viimane faas," tõdes ta.

"Inimene ilma laiema logistilise toeta suudab väga lihtsate vahenditega omaenda veendumuste tõttu panna toime väga koletuid tegusid. Selge on see, et iga massimõrv, iga suuremas rahvarohkes kohas aset leidnud tulistamine pole automaatselt terrorism, küll aga poliitiline sõnum selle taga, soov sundida võime midagi tegema," lisas Heldna.

Ta selgitas, et terroristil on väga selge soov mõjutada võime midagi tegema või tegemata jätma. "On ju väga julmi isikuvastaseid tegusid toime pandud väga erinevatel põhjustel - on olnud kahjuks traagilisi koolitulistamisi, peredraamasid, mis on lõppenud väga kurvalt. Neid ei saa kõiki liigitada terrorismi alla, kuid loomulikult, taolised rühmitused, kes üle maailma üritavad süstida inimestesse oma ideoloogiat, /.../ jah, sellised terroristid on kahjuks osa meie tänapäevasest igapäevaelust," rääkis Heldna.

Asedirektor ütles, et vabas ühiskonnas ei saa terrorismi vastu võidelda nii, et iga inimese mõtteid ja tegevusi ööpäev läbi jälgitakse.

"Tõesti, 100 protsenti totalitaarses ühiskonnas on kindlasti terroriakti toime panna palju keerulisem. See on igipõline küsimus, kust maalt tuleb tasakaal, kust maalt oleme nõus ohverdama paratamatult osa enda erasfäärist ja ütlema, et meie teatud jälgimine, monitoorimine on lubatud, et ära hoida sellised tegusid, ja kust maalt ütleme, et see ei ole enam proportsionaalne meede," arutles Heldna.

Ta ütles, et ka Eestis jälgitakse, kui mõne inimese kohta laekub informatsioon, et ta võib mõelda vägivallategude toimepanemisele.

"Jah, Eesti on õnnelikumas seisus. Ka praegusel hetkel saame öelda, et terrorismitase, terrorioht Eestis on jätkuvalt madal. Meil pole selliseid vägivaldseid gruppe, pole laekunud sellist informatsiooni, et keegi lähiajal tõesti plaaniks sellist koletut asja. Kas saame anda sajaprotsendilise garantii? Ei, loomulikult ei saa. Sest jällegi, taolise üksikult radikaliseerunud inimese kohta ei pruugi info laekuda, tihti ka seetõttu, et inimesel puudub eelnev kriminaalne taust," rääkis ta.

Toimetaja: Merili Nael



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: