Kapo asedirektor: 100-protsendilist garantiid rünnakute suhtes pole ({{commentsTotal}})

Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna ütles, et mujal maailmas toimunud terrorirünnakute valguses on Eesti õnnelikumas seisus, sest siin on terrorismioht jätkuvalt madal. Samas pole rünnakute suhtes sajaprotsendilist garantiid.

Heldna rääkis ETV saates "Pöörijoon", et üksikute terroristide vastane võitlus on palju keerulisem kui ühe suure võrgustiku tuvastamine.

"Üksiku inimese radikaliseerumisest tulevad ohud on väga keeruline väljakutse õigel ajal tuvastada, ära hoida. Eks kriminaaluurimine on juba viimane faas," tõdes ta.

"Inimene ilma laiema logistilise toeta suudab väga lihtsate vahenditega omaenda veendumuste tõttu panna toime väga koletuid tegusid. Selge on see, et iga massimõrv, iga suuremas rahvarohkes kohas aset leidnud tulistamine pole automaatselt terrorism, küll aga poliitiline sõnum selle taga, soov sundida võime midagi tegema," lisas Heldna.

Ta selgitas, et terroristil on väga selge soov mõjutada võime midagi tegema või tegemata jätma. "On ju väga julmi isikuvastaseid tegusid toime pandud väga erinevatel põhjustel - on olnud kahjuks traagilisi koolitulistamisi, peredraamasid, mis on lõppenud väga kurvalt. Neid ei saa kõiki liigitada terrorismi alla, kuid loomulikult, taolised rühmitused, kes üle maailma üritavad süstida inimestesse oma ideoloogiat, /.../ jah, sellised terroristid on kahjuks osa meie tänapäevasest igapäevaelust," rääkis Heldna.

Asedirektor ütles, et vabas ühiskonnas ei saa terrorismi vastu võidelda nii, et iga inimese mõtteid ja tegevusi ööpäev läbi jälgitakse.

"Tõesti, 100 protsenti totalitaarses ühiskonnas on kindlasti terroriakti toime panna palju keerulisem. See on igipõline küsimus, kust maalt tuleb tasakaal, kust maalt oleme nõus ohverdama paratamatult osa enda erasfäärist ja ütlema, et meie teatud jälgimine, monitoorimine on lubatud, et ära hoida sellised tegusid, ja kust maalt ütleme, et see ei ole enam proportsionaalne meede," arutles Heldna.

Ta ütles, et ka Eestis jälgitakse, kui mõne inimese kohta laekub informatsioon, et ta võib mõelda vägivallategude toimepanemisele.

"Jah, Eesti on õnnelikumas seisus. Ka praegusel hetkel saame öelda, et terrorismitase, terrorioht Eestis on jätkuvalt madal. Meil pole selliseid vägivaldseid gruppe, pole laekunud sellist informatsiooni, et keegi lähiajal tõesti plaaniks sellist koletut asja. Kas saame anda sajaprotsendilise garantii? Ei, loomulikult ei saa. Sest jällegi, taolise üksikult radikaliseerunud inimese kohta ei pruugi info laekuda, tihti ka seetõttu, et inimesel puudub eelnev kriminaalne taust," rääkis ta.

Toimetaja: Merili Nael



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.