Põllumeestele kuuluva piimatööstuse rajamist toetatakse 15 miljoni euroga ({{commentsTotal}})

Piimakari.
Piimakari. Autor: Virumaa Teataja/Scanpix

Põllumajandustootjate ühistulise piimatööstuse loomist toetatakse maaelu arengukava 2014-2020 vahenditest kuni 15 miljoni euroga.

Maaeluminister Urmas Kruuse selgitas, et põllumehed peavad hakkama saama piima eest turult paremat hinda ja ainus võimalus selleks on hakata ühistulises vormis piima ka töötlema ning seeläbi suuremat osa väärtusahelast kontrollima.

Ministri sõnul annavad makstavad erakorralised toetused raskustes piimasektorile küll aega uue turuolukorraga kohanemiseks, kuid pikaajaline lahendus on aktiivsem müügitegevus ja väärtusahelas edasijõudmine.

Eesti maaelu arengukava meetme "Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektidele" raames on ühistuliste suurprojektide tarvis ette nähtud kokku 18 miljonit eurot, millest 15 miljonit on eraldatud põllumajandustootjate enamusosalusega ühistulise piimatööstuse rajamiseks.

Rajatava piimatöötlemise tehase vastuvõtuvõimsus peab olema vähemalt 25 protsenti Eesti piimatoodangust. Toetuse taotleja osanikeks või liikmeteks olevate piimatootjate tootmismaht peab moodustama vähemalt 25 protsenti kogu Eesti piimatoodangust.

Kruuse sõnul saab ühistulise piimatööstuse tarvis toetust taotleda vaid uue tööstuse ehitamiseks, olemasolevate tööstuste soetamiseks seda kasutada ei saa. "Soodustame sellega piimatöötlemise viimase tehnoloogia kasutamist, et muutuksime oma toodetega konkurentsivõimelisemaks ka välisturgudel. Eksport on aga võtmeküsimus piimasektori tänase olukorra lahendamisel, sest Eesti toodab toorpiima kaks korda enam kui ise tarbib," ütles minister.

Taotlusvoor avatakse plaanide kohaselt 2017. aasta alguses.

Toimetaja: Merili Nael



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Borkboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.