Erdogan kuulutas Türgis välja eriolukorra
Türgi president Tayyip Erdogan kuulutas pärast nurjunud riigpöördekatset välja eriolukorra.
Eriolukord kestab kolm kuud, vahendasid BBC ja Reuters.
Erdogan ütles Ankaras pärast valitsuskabineti istungit peetud kõnes, et eriolukord oli vaja kehtestada selleks, et kõrvaldada oht nii kiiresti kui võimalik.
Ta lisas, et Türgi kodanikud ei pea muretsema demokraatia, õigusriigi, põhiõiguste ja vabaduste pärast. Tema sõnul aitab eriolukord kaitsta neid väärtusi võimalike rünnakute eest.
President tunnustas inimesi, kes võitlesid riigipöörde vastu, nimetades neid "märtriteks".
"Riik ei unusta kunagi oma elu kaotanute vaprust ja ohverdust," ütles ta.
Erdogan ütles ka, et välisriigid peaksid hoidma end Türgi asjadest kõrvale. "Sel riigil on õigus määrata ise enda saatus," ütles ta.
Erdogan kordas ka varemöeldut, et ta tegutseb presidendi ja vägede ülemjuhatajana koos relvajõududega, et puhastada sõjavägi viirusest.
Erdogani sõnul oli riigipöördekatse taga vaid väike osa relvajõududest, kuid tema sõnul pole täpselt selge, kui palju inimesi selles osales.
"On selge, et see oli vähemus relvajõududest. Terroristlik organisatsioon püüdis panna vähemuse domineerima enamuse üle," ütles Erdogan al-Jazeerale antud intervjuus
President märkis, et võis olla ka välisriike, kes riigipöördekatses osalesid. Samas keeldus ta mõnda riiki nimetamast.
Erdogan eitas intervjuus ka väiteid, et Türgist saab autoritaarne riik ja et Türgi demokraatia on ohus.
"Me jääme demokraatlikuks parlamentaarseks süsteemiks, me ei astu sellelt teelt kunagi kõrvale," ütles ta.
Erdogan süüdistab riigipöördekatse korraldamises USA-s elavat moslemivaimulikku Fethullah Güleni. Viimane eitab aga süüdistusi.
Washington on öelnud, et Ankara peab esitama tõendeid Güleni osaluse kohta riigipöördekatses ja seejärel USA kaalub, kas anda mees Türgile välja.
President ütles, et Türgi ja USA suhted põhinevad huvidel, mitte tunnetel. "Me oleme strateegilised partnerid," märkis ta.
Hille Hanso: Türgis on tekkimas hulk inimesi, kes kannavad endas suurt kibedust
Istanbulis elav vabakutseline ajakirjanik Hille Hanso rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et endiselt kutsuvad riigivõimud inimesi tänavatele ja näiteks Taksimi väljak ja suuremad kogunemiskohad on paksult inimesi täis, kes kõik ootavad erakorralisi uudiseid.
Paljud türklased näitavad üles poolehoidu valitsusele.
"Autod on kaetud lippudega, inimesed käivad lipud peos ringi ja selge on see, et need, kes neid kannavad, avaldavad toetust just valitsusele. Aga on ka neid, kes on siiralt mures, kuidas Türgi läheb edasi, et presidendi demokraatlikult saadud mandaati ei kasutataks ära selleks, et ebademokraatlikult inimesi alla suruda ja vaigistada," selgitas ta.
Hanso sõnul on uskumatult suur hulk inimesi oma töökohtadelt vallandatud.
"Ma kardan, et neil inimestel läheb Türgi poliitilist olukorda arvestades tulevikus väga keeruliseks, sest kui meil on varem ka selliseid puhastusaktsioone olnud - Güleni liikumist on üritatud kammitseda juba mitu aastat -, siis need inimesed ei saa enam tavaliselt oma kohtadele tööle naasta või kui, siis kuskil Türgi perifeersetes piirkondades. Ka nende perkonnaliikmete karjääre on see puudutanud," arvas Hanso.
"Pean ütlema, et Türgis on tekkimas kindlasti massiivne hulk inimesi, kes põhimõtteliselt olid võtmekohtadel riigis ja nad hakkavad kindlasti endas kandma suurt kibedust, mis tulevikus Türgi sisepoliitikat ja julgeolekut veelgi enam mõjutama hakkab," ütles ta.
Toimetaja: Merili Nael