Sagenenud rünnakud on toonud ka Eesti kindlustusfirmadele esimesed terrorismiga seotud juhtumid ({{commentsTotal}})

Sagenenud terrorirünnakud on toonud Eesti kindlustusettevõtetele esimesed terrorismiga seotud juhtumid. Eestis saab end terrorismikahjude vastu kindlustada, kuid kindlustusseltside liidu teatel tasub probleemide vältimiseks hoolikalt kontrollida, milliseid kulusid konkreetne leping katab.

Hiljutised terrorirünnakud, mis on toime pandud paikades, kuhu eestlasedki reisivad, on kasvatanud huvi terrorikahjude vastu kindlustamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui me oleme kindlustusandjatega rääkinud, kas viimaste aastate terrorirünnakud on klientide huvi tõstnud terrorikaitse suhtes, siis tegelikult jah, huvi tõus on olemas, aga hinnanguliselt mitte üle 10 protsendi," rääkis kindlustusseltside liidu juht Mart Jesse.

If Kindlustuse reisikindlustuses on terrorismivastane kaitse meditsiiniabi kindlustusel ja reisitõrke kindlustusel. See kehtib juhul, kui terrorirünnak toimub reisi vältel. See ei kehti, kui inimene ei saa reisile minna seetõttu, et sihtpunktis on terrorirünnak. Oluline nüanss on ka see, et kui inimene reisib teadlikult kõrge ohutasemega riiki, siis see kaotab tema kindlustuskaitse.

"Meie lähtume välisministeeriumi ohuteadaannetest ja enne reisile minekut tasuks alati üle vaadata, kas konkreetses sihtkohas, kuhu reisitakse, on välisministeerium andnud hoiatuse, et sinna ei peaks reisima. Sellisel juhul terrorismikaitse ei kehti," kinnitas If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuht Kairit Liig.

Mart Jesse kinnitusel võimaldab enamik kindlustusseltse kaitset terrorismikahjude vastu.

"Kui veel mõni aasta tagasi sai terrorismi vastu osta lisakaitse, sest standardkaitse ei katnud terrorismi vastu, siis praegu üha enam kindlustusseltse pakuvad terrorismikaitset standardtingimuste ühe osana," rääkis Jesse.

"Mis hinnaga kindlustus on, seda teavad kindlustusseltsid kõige rohkem, kuid fakt on see, et mida suurem riskitase ja mida suuremad kulud selle kohaga on, seda kõrgem hinnalipik," lisas ta.

Euroopa Liidu politseiagentuuri Europol andmeil sooritati mullu EL-i liikmesriikides koos ebaõnnestunud katsetega kokku 211 terrorirünnakut.

Välisministeerium soovitab olla ettevaatlik

Välisministeeriumi teatel tuleks suurenenud terrorismiohu tõttu maailmas välismaale reisivatel eestlastel olla senisest ettevaatlikum. Vältida tasuks massikogunemisi, riskipiirkondi ning meeles pidada, et ohud võivad peituda ka turistide hulgas populaarsetes meelelahutuspaikades.

Välis- ja siseministeeriumi ning teabeameti koostöös valmis täna teabeleht, mis õpetab, kuidas käituda terrorirünnaku korral.

"Tegelikult viimase aja sündmused, kui me vaatame kas või viimast aastat, näitavad, et terrorism on ka Euroopas uus reaalsus, sellega tuleb arvestada," rääkis välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Kersti Eesmaa.

"Näiteks me soovitame vältida massikogunemisi, kui kuskil hakkab kogunema mingi rahvahulk, kes ei ole päris tavapärane, siis mitte jääda sinna vaatama, mitte pildistada, mitte filmida," lisas ta.

Eesmaa sõnul on terrorismiohu suhtes keeruline ette hoiatada, eriti kui on tegemist üksiküritajatega.

Toimetaja: Merili Nael



UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.