Kahes kohtuastmes süüdi mõistetud piirivalvurid said riigikohtus õiguse ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: PM/Scanpix

Lõpuks ebaseaduslikus jälitustegevuses ja teabe varjatud kogumises õigeks mõistetud endised piirivalvurid leiavad, et riik näitas neile südamega tehtud töö eest hoopis hambaid, kuid juhtivprokuröri kinnitusel aga ei tohi politseiametnikud ka kõige parema eesmärgi saavutamise nimel kuritegusid toime panna ja tehtu eest tuleb vastutust kanda.

Riigikohus mõisis õigeks politsei- ja piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri välispiiri teabetalituse töötajad Aleksander Ljubajevi, Jaanus Kivioja ja Toomas Keele, protsessimine kestis kokku neli aastat, kirjutab Eesti Päevaleht.

Enam ei eksisteeri välispiiri teabetalitust, sest see muudeti piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituseks ning enam ei tööta Ljubajev, Kivioja ega Keel ka PPA-s, sest matkimisloa võtmata jätmise tõttu algatati nende kohta uurimine ja nad pidid ametist lahkuma.

Kahes kohtuastmes mõisteti nad süüdi, riigikohtus saadi aga õigus, kuid mööndusega, et edaspidi ei tuleks selline õigeksmõistmine samalaadses asjas enam kõne alla.

Süüdistus

Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistas kolme endist Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo välispiiri teabe talituse ametnikku välismaalaste ebaseaduslikus toimetamises üle ajutise kontrolljoone ning ebaseaduslikus jälitustegevuses.

Süüdistuse kohaselt toimetasid välispiiri teabe talituse ametnikud 2012. aasta 30. augustil Venemaalt Eestisse neli Süüria kodanikku.

Selleks võtsid kaks välispiiri teabe talituse töötajat ebaseaduslikult üle ajutise kontrolljoone tulnud välismaalased vastu ja toimetasid nad Tartu maakonda, kus ootas neid Jaas, kelle ülesandeks oli välismaalasi majutada mõnes hotellis kuni nad sealt edasi toimetatakse. Pärast välismaalaste üleandmist, pidasid teised välispiiri teabe talituse ametnikud koos välismaalastega kinni.

Selline plaan viidi menetlusandmeil ellu eesmärgiga tabada ja kahtlustatavana kinni pidada välismaalased vastu võttev mees.

Samas aga puudus piiriametnikel kuriteo matkimiseks kohtu luba, mistõttu nad said süüdistuse ja pidid kohtu ette astuma.

Kriminaalasja uuris politsei- ja piirivalveameti sisekontroll ning uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul



Tallinna uued linnaosavanemad
Segased ajad Saksamaal
Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Kohvitass.

Kohv kaitseb südamepuudulikkuse eest

Kas kohv on tervisele kasulik või kahjulik? Hea küsimus! Ameerika teadlaste värskest uuringust igal juhul ilmneb, et kohvijoomine vähendab südamepuudulikkuse ohtu, ja isegi väga märgatavalt.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: