Kahes kohtuastmes süüdi mõistetud piirivalvurid said riigikohtus õiguse ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: PM/Scanpix

Lõpuks ebaseaduslikus jälitustegevuses ja teabe varjatud kogumises õigeks mõistetud endised piirivalvurid leiavad, et riik näitas neile südamega tehtud töö eest hoopis hambaid, kuid juhtivprokuröri kinnitusel aga ei tohi politseiametnikud ka kõige parema eesmärgi saavutamise nimel kuritegusid toime panna ja tehtu eest tuleb vastutust kanda.

Riigikohus mõisis õigeks politsei- ja piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri välispiiri teabetalituse töötajad Aleksander Ljubajevi, Jaanus Kivioja ja Toomas Keele, protsessimine kestis kokku neli aastat, kirjutab Eesti Päevaleht.

Enam ei eksisteeri välispiiri teabetalitust, sest see muudeti piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituseks ning enam ei tööta Ljubajev, Kivioja ega Keel ka PPA-s, sest matkimisloa võtmata jätmise tõttu algatati nende kohta uurimine ja nad pidid ametist lahkuma.

Kahes kohtuastmes mõisteti nad süüdi, riigikohtus saadi aga õigus, kuid mööndusega, et edaspidi ei tuleks selline õigeksmõistmine samalaadses asjas enam kõne alla.

Süüdistus

Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistas kolme endist Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo välispiiri teabe talituse ametnikku välismaalaste ebaseaduslikus toimetamises üle ajutise kontrolljoone ning ebaseaduslikus jälitustegevuses.

Süüdistuse kohaselt toimetasid välispiiri teabe talituse ametnikud 2012. aasta 30. augustil Venemaalt Eestisse neli Süüria kodanikku.

Selleks võtsid kaks välispiiri teabe talituse töötajat ebaseaduslikult üle ajutise kontrolljoone tulnud välismaalased vastu ja toimetasid nad Tartu maakonda, kus ootas neid Jaas, kelle ülesandeks oli välismaalasi majutada mõnes hotellis kuni nad sealt edasi toimetatakse. Pärast välismaalaste üleandmist, pidasid teised välispiiri teabe talituse ametnikud koos välismaalastega kinni.

Selline plaan viidi menetlusandmeil ellu eesmärgiga tabada ja kahtlustatavana kinni pidada välismaalased vastu võttev mees.

Samas aga puudus piiriametnikel kuriteo matkimiseks kohtu luba, mistõttu nad said süüdistuse ja pidid kohtu ette astuma.

Kriminaalasja uuris politsei- ja piirivalveameti sisekontroll ning uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: