Leht: valitsus tõmbab teeraha aasta-aastalt koomale ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Peale Tallinna-Tartu maantee uue neljarajalise jupi suurehituse tuleb maanteeametil ehitada ja remontida ka teisi riigiteid, kuid selleks kõigeks vajalikke summasid lõikab valitsus väiksemaks.

Eesti Päevaleht kirjutab, et summasid vähendatakse kümnete miljonite eurode kaupa ning kui maanteeamet tahtis halvas ja väga halvas seisukorras teede osakaalu 2020. aastaks vähendada 10 protsenti, siis nüüd tuleb leppida viie protsendiga.

Aastate 2014-2020 teehoiukava koostas maanteeamet 2013. aastal ja tollal oli rahastamine seotud kütuseaktsiisi laekumisega, millest 75 protsenti läks otse teehoiu jaoks.

Laekumise prognoos oli ilus ja tänavuseks oli kavas anda teehoiule 262 miljonit eurot ja igal järgmisel aastal eelmisest umbes 10 miljonit eurot rohkem.

Siis otsustas valitsus, et 2015. aastast alates lahutatakse kütuseaktsiis teehoiust ja kava tehti ümber ning tänavuseks summa suurenes 272 miljoni euroni.

Nüüd selgub aga värskest eelnõust, et tänavu jääb teehoiuks 239 miljonit eurot ehk 33 miljonit eurot vähem, kui planeeritud.

Majandusminister Kristen Michali sõnul teede jaoks eraldatav raha aastate lõikes siiski suureneb.

"Lähiaastatel teede üldine rahastus suureneb, kuid teede kvaliteedi muutumise tempo on väiksem, arvestades, et palju ressurssi läheb ka Tallinna-Tartu maanteele. Suure ehituse tõttu lükkub osa remondiobjekte järgnevatesse aastatesse, mis on ka arukas nii rahakasutuse kui ka riigipoolse tellimuse osas. Täpsemad nimekirjad koostatakse pärast teehoiukava kinnitamist," märkis Michal.

Toimetaja: Marek Kuul



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema