Leht: Trump seaks tingimused Balti riikide kaitsmisele ({{commentsTotal}})

{{1469077684000 | amCalendar}}

USA vabariiklaste presidendikandidaadiks tõusnud kinnisvaramagnaat Donald Trump ütles ajalehele The New York Times antud intervjuus, et lähtuks NATO liitlase sõjalisel toetamisel eelkõige sellest, kas nimetatud liitlane on ka "Ameerika Ühendriikide ees oma kohused täitnud" ehk kordas taas oma seisukohta, et liitlased peavad hakkama ise oma julgeolekusse rohkem panustama. Selles valguses tõi Trump esile just nimelt Balti riikide kaitsmise.

45 minutit kestnud vestluse käigus tõstis Trump selgelt esile oma USA-keskse lähenemise: liitlased peavad hakkama kandma neid kaitsekulutusi, mida USA on siiani aastakümneid kandnud; pikaaegsed kaubanduslepped, mis ei soosi Washingtoni, tuleb lõpetada ning üleüldse tuleb ümber defineerida see, mida tähendab olla USA partner, kirjutas ajaleht.

Presidendikandidaat on veendunud, et ülejäänud maailm suudab end selle lähenemisega kooskõlla viia. Trumpi sõnul eelistaks ta seniseid lepinguid jätkata, kuid ainult siis, kui liitlased ei kasuta enam ära Ameerika "heldust", mis polevat enam taskukohane.

Seega asetas Trump küsimärgi alla ka selle, kas ta presidendina lähtuks NATO liikmesriikide puhul automaatsest julgeolekugarantiist, mis kinnitab, et liitlaste selja taga on USA kogu sõjaline jõud.

Trump ütles, et kui Venemaa näiteks Balti riike ründaks, otsustaks ta neile appi tulemise pärast seda, kui on vaadanud üle, kas need riigid on on ka "Ameerika Ühendriikide ees oma kohused täitnud".

"Kui nad täidavad oma kohustused meie ees, siis on vastus "jah"," lisas Trump.

Intervjuu teinud ajakirjanike hinnangul defineeris Trump USA globaalseid huve ainult kitsalt majanduslikke asjaolusid silmas pidades. Küsimused, mis puudutasid USA rolli rahu tagaja, Põhja-Korea sarnaste riikide vastase tuumaheidutuse pakkuja, inimõiguste edendaja või liitlaste riigipiiride kaitsjana, muutis presidendikandidaat kiirelt küsimuseks, millist majanduslikku kasu Ameerika Ühendriigid sellistest kokkulepetest saaksid.

Ajakirjanik David Corn teatas pärast artikli ilmumist, et Trumpi nõunik David Manafort olevat talle öelnud, justkui oleks The New York Times (jälle) Trumpi valesti tsiteerinud. NYT lubas seepeale avaldada peagi kogu intervjuu, mida ka tegi.

Loe väljavõtet Trumpi usutlusest SIIT.

Samas on Trump sarnaseid avaldusi NATO teemal ka varem teinud: näiteks märtsis ja vähemalt ühel korral on tulnud jutuks ka otseselt Eesti.

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.