Swedbank sai Eestis poole aastaga 84,6 miljonit eurot kasumit ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Swedbanki Eesti üksuse tänavu esimese kuue kuu kasum oli 84,6 miljonit eurot, mis on 105,5 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal samal ajal ning üksuse kasum tuli peamiselt lisadividendidega seotud täiendavate maksukulude puudumisest sel aastal.

"Laenuaktiivsus on suur – seda näitab meie portfell, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes nii era- kui ka äriklientide segmendis kasvanud, kokku 4,8 protsenti," ütles Swedbanki Eesti üksuse juhatuse esimees Robert Kitt.

Laenude maht kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4,8 protsenti 6,65 miljardi euroni. Ettevõttelaenude maht suurenes 4,4 protsenti ja eralaenude maht 5,1 protsenti. Swedbanki Eesti üksuse turuosa laenuturul oli 31. mai seisuga 38,5 protsenti. Hoiuste maht suurenes 2015. aasta 30. juuniga võrreldes 9,1 protsenti. Swedbanki Eesti üksuse turuosa oli 31. mai seisuga 47,2 protsenti. Laenude ja hoiuste suhtarv oli 94 protsenti, 30. juunil 2015. aastal oli see 97 protsenti.

Panga krediidikvaliteet püsis stabiilsena. Laenukahjum oli 3,5 miljonit eurot. 2015. aasta esimese kuue kuu sama näitaja oli 0,6 miljonit eurot.

Puhas intressitulu suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 10,6 protsenti 97,8 miljoni euroni. Tulu kasvas tänu laenude, sealhulgas tarbimislaenude mahu kasvule. Samuti mõjutas seda hoiuste tagamise tasude langetamine.

Puhas teenustasutulu jäi 2015. aasta esimese kuue kuuga võrreldes enam-vähem samaks ja oli 37,2 miljonit eurot. Klientide suurem aktiivsus suurendas maksete töötlemisega seotud teenustasusid.

Ka kaardimaksete arv kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,2 protsenti. Samal ajal kahandas puhast teenustasutulu vahendustasude reguleerimine seadusega. Samuti vähenesid varahalduse komisjonitasud, kuna langetati kohustuslike pensionifondide haldustasusid.

Kogukulud 51 miljonit eurot jäid üldjoontes eelmise aasta sama perioodi tasemele. IT- ja administratiivkulud kahanesid, regulatiivsed kulud aga kasvasid.

Toimetaja: Marek Kuul



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: