Swedbank sai Eestis poole aastaga 84,6 miljonit eurot kasumit ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Swedbanki Eesti üksuse tänavu esimese kuue kuu kasum oli 84,6 miljonit eurot, mis on 105,5 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal samal ajal ning üksuse kasum tuli peamiselt lisadividendidega seotud täiendavate maksukulude puudumisest sel aastal.

"Laenuaktiivsus on suur – seda näitab meie portfell, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes nii era- kui ka äriklientide segmendis kasvanud, kokku 4,8 protsenti," ütles Swedbanki Eesti üksuse juhatuse esimees Robert Kitt.

Laenude maht kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4,8 protsenti 6,65 miljardi euroni. Ettevõttelaenude maht suurenes 4,4 protsenti ja eralaenude maht 5,1 protsenti. Swedbanki Eesti üksuse turuosa laenuturul oli 31. mai seisuga 38,5 protsenti. Hoiuste maht suurenes 2015. aasta 30. juuniga võrreldes 9,1 protsenti. Swedbanki Eesti üksuse turuosa oli 31. mai seisuga 47,2 protsenti. Laenude ja hoiuste suhtarv oli 94 protsenti, 30. juunil 2015. aastal oli see 97 protsenti.

Panga krediidikvaliteet püsis stabiilsena. Laenukahjum oli 3,5 miljonit eurot. 2015. aasta esimese kuue kuu sama näitaja oli 0,6 miljonit eurot.

Puhas intressitulu suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 10,6 protsenti 97,8 miljoni euroni. Tulu kasvas tänu laenude, sealhulgas tarbimislaenude mahu kasvule. Samuti mõjutas seda hoiuste tagamise tasude langetamine.

Puhas teenustasutulu jäi 2015. aasta esimese kuue kuuga võrreldes enam-vähem samaks ja oli 37,2 miljonit eurot. Klientide suurem aktiivsus suurendas maksete töötlemisega seotud teenustasusid.

Ka kaardimaksete arv kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,2 protsenti. Samal ajal kahandas puhast teenustasutulu vahendustasude reguleerimine seadusega. Samuti vähenesid varahalduse komisjonitasud, kuna langetati kohustuslike pensionifondide haldustasusid.

Kogukulud 51 miljonit eurot jäid üldjoontes eelmise aasta sama perioodi tasemele. IT- ja administratiivkulud kahanesid, regulatiivsed kulud aga kasvasid.

Toimetaja: Marek Kuul



Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

FOORUM

Võrdlus: kuidas erineb Eesti ja suurriikide soov digiettevõtteid maksustada

Nädalavahetusel arutasid Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrid Tallinnas digiettevõtete maksustamist, kuna praegu teenivad suurettevõtted nagu Facebook, Amazon ja Google internetis tulu üle maailma, kuid makse maksavad vaid madala maksumääraga riikides. Ministrid otsustasid Tallinnas, et digiettevõtteid tuleb kindlasti maksustada, kuid lahendustena jäi valikusse kaks erinevat varianti. Mille poolest need erinevad?

arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: