Swedbank sai Eestis poole aastaga 84,6 miljonit eurot kasumit ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Swedbanki Eesti üksuse tänavu esimese kuue kuu kasum oli 84,6 miljonit eurot, mis on 105,5 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal samal ajal ning üksuse kasum tuli peamiselt lisadividendidega seotud täiendavate maksukulude puudumisest sel aastal.

"Laenuaktiivsus on suur – seda näitab meie portfell, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes nii era- kui ka äriklientide segmendis kasvanud, kokku 4,8 protsenti," ütles Swedbanki Eesti üksuse juhatuse esimees Robert Kitt.

Laenude maht kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4,8 protsenti 6,65 miljardi euroni. Ettevõttelaenude maht suurenes 4,4 protsenti ja eralaenude maht 5,1 protsenti. Swedbanki Eesti üksuse turuosa laenuturul oli 31. mai seisuga 38,5 protsenti. Hoiuste maht suurenes 2015. aasta 30. juuniga võrreldes 9,1 protsenti. Swedbanki Eesti üksuse turuosa oli 31. mai seisuga 47,2 protsenti. Laenude ja hoiuste suhtarv oli 94 protsenti, 30. juunil 2015. aastal oli see 97 protsenti.

Panga krediidikvaliteet püsis stabiilsena. Laenukahjum oli 3,5 miljonit eurot. 2015. aasta esimese kuue kuu sama näitaja oli 0,6 miljonit eurot.

Puhas intressitulu suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 10,6 protsenti 97,8 miljoni euroni. Tulu kasvas tänu laenude, sealhulgas tarbimislaenude mahu kasvule. Samuti mõjutas seda hoiuste tagamise tasude langetamine.

Puhas teenustasutulu jäi 2015. aasta esimese kuue kuuga võrreldes enam-vähem samaks ja oli 37,2 miljonit eurot. Klientide suurem aktiivsus suurendas maksete töötlemisega seotud teenustasusid.

Ka kaardimaksete arv kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,2 protsenti. Samal ajal kahandas puhast teenustasutulu vahendustasude reguleerimine seadusega. Samuti vähenesid varahalduse komisjonitasud, kuna langetati kohustuslike pensionifondide haldustasusid.

Kogukulud 51 miljonit eurot jäid üldjoontes eelmise aasta sama perioodi tasemele. IT- ja administratiivkulud kahanesid, regulatiivsed kulud aga kasvasid.

Toimetaja: Marek Kuul



oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema