Elektritootmine kasvas juunis 23 protsenti ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti sisemaine elektritootmine kasvas juunis möödunud aasta sama ajaga võrreldes 23 protsenti 663 gigavatt-tunnini. Elektritarbimine kahanes ühe protsendi, moodustades kokku 566 gigavatt-tundi, seega ületas tootmine juunis tarbimist 17 protsendi võrra.

Poolaasta võrdluses vähenes sisemaine elektritootmine kokku kolm protsenti, tarbimine aga kasvas kolme protsendi võrra, moodustades 2016. aasta esimesel poolaastal kokku vastavalt 4520 ja 4284 gigavatt-tundi.

Tootmine fossiilsetest kütustest suurenes juunis 32 protsenti ning taastuvatest allikatest vähenes 11 protsenti. Taastuvate allikate lõikes langes tootmine tuuleelektrijaamades möödunud aasta juuniga võrreldes 24 protsendi võrra, kuid hüdroenergiast tootmine kasvas sademeterikkamast kuust tingituna 46 protsenti.

Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaal sisemaisest tarbimisest oli juunis kokku 15 protsenti.

Eesti elektrisüsteem oli 81 protsendil tundidest elektrit eksportiv. Süsteemi läbinud transiitvood langesid aastases arvestuses 36 protsenti, moodustades kokku 342 gigavatt-tundi.

Baltikumis kokku kasvas eelmise aasta juunikuuga võrreldes elektritootmine 19 protsenti, kuid tarbimine jäi eelneva aastaga võrreldes samale tasemele. Kolme riigi elektribilansi summaarne defitsiit vähenes 27 protsenti 570 gigavatt-tunnini. Puudujääk moodustas kolme riigi tarbimisest juunis 30 protsenti.

Põhjamaades vähenes juunikuus elektritootmine eelmise aastaga võrreldes 12 ja tarbimine 4 protsenti. Juunikuu elektribilanss kujunes Põhjamaades napilt defitsiidis olevaks - kokku moodustas bilansi puudujääk 67 gigavatt-tundi. Eelmise aasta samal perioodil olid Põhjamaad seevastu 2271 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägis.

Toimetaja: Marek Kuul



ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema