Elektritootmine kasvas juunis 23 protsenti ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti sisemaine elektritootmine kasvas juunis möödunud aasta sama ajaga võrreldes 23 protsenti 663 gigavatt-tunnini. Elektritarbimine kahanes ühe protsendi, moodustades kokku 566 gigavatt-tundi, seega ületas tootmine juunis tarbimist 17 protsendi võrra.

Poolaasta võrdluses vähenes sisemaine elektritootmine kokku kolm protsenti, tarbimine aga kasvas kolme protsendi võrra, moodustades 2016. aasta esimesel poolaastal kokku vastavalt 4520 ja 4284 gigavatt-tundi.

Tootmine fossiilsetest kütustest suurenes juunis 32 protsenti ning taastuvatest allikatest vähenes 11 protsenti. Taastuvate allikate lõikes langes tootmine tuuleelektrijaamades möödunud aasta juuniga võrreldes 24 protsendi võrra, kuid hüdroenergiast tootmine kasvas sademeterikkamast kuust tingituna 46 protsenti.

Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaal sisemaisest tarbimisest oli juunis kokku 15 protsenti.

Eesti elektrisüsteem oli 81 protsendil tundidest elektrit eksportiv. Süsteemi läbinud transiitvood langesid aastases arvestuses 36 protsenti, moodustades kokku 342 gigavatt-tundi.

Baltikumis kokku kasvas eelmise aasta juunikuuga võrreldes elektritootmine 19 protsenti, kuid tarbimine jäi eelneva aastaga võrreldes samale tasemele. Kolme riigi elektribilansi summaarne defitsiit vähenes 27 protsenti 570 gigavatt-tunnini. Puudujääk moodustas kolme riigi tarbimisest juunis 30 protsenti.

Põhjamaades vähenes juunikuus elektritootmine eelmise aastaga võrreldes 12 ja tarbimine 4 protsenti. Juunikuu elektribilanss kujunes Põhjamaades napilt defitsiidis olevaks - kokku moodustas bilansi puudujääk 67 gigavatt-tundi. Eelmise aasta samal perioodil olid Põhjamaad seevastu 2271 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägis.

Toimetaja: Marek Kuul



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: