EL-i Ida-Euroopa riigid kaotasid vaidluse tööliste palkade üle ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Bertrand Guay/AFP/Scanpix

Euroopa Komisjon tõrjus kriitikat oma ettepaneku üle kohelda lähetatud töötajaid samamoodi nende kolleegidega vastuvõtvas riigis.

"Töötajate lähetamine on oma loomult piirideülene küsimus," ütles Euroopa Komisjoni töövolinik Marianne Thyssen. Ta lisas, et reeglid selle üle on olnud Euroopa Liidu pädevuses juba üle 20 aasta, kirjutab EUObserver.

Ettepanekut esitleti märtsis ja see pandi mais ootele, kuna kümme endist kommunistlikku riiki ja Taani tõstatasid ühiselt nn kollase kaardi, mis sundis Komisjoni kontrollima üle, kas eelnõu rikub subsidiaarsuse põhimõtet, mis ütleb, et otsuseid tuleks langetada võimalusel riiklikul tasandil.

Tegemist on kolmanda korraga, kui eelnõu on pahandanud enam kui kolmandikku EL-i riikidest, mis on vajalik nn kollase kaardi protseduuri algatamiseks.

Thyssen ütles, et hindab tugevat dialoogi rahvusparlamentidega, kuid ta lisas, et nende mure subsidiaarsuse põhimõtte pärast pole õigustatud. 

"Me oleme hoolikalt analüüsinud kõiki argumente, mis rahvusparlamentide ette on pandud ja arutanud nende muresid. Arvestades kõiki asjaolusid, oleme jõudnud järeldusele, et meie ettepanek vastab täielikult subsidiaarsuse põhimõttele ja seetõttu me säilitame selle," ütles ta pressikonverentsil.

Lähetatud töötaja on EL-i seaduse kohaselt inimene, kes on palgatud tööle oma koduriigis, et töötada mõnes teises EL-i liikmesriigis. 

Vähem kui üks protsenti EL-i töölistest on lähetatud. Poolal on kõige enam töölisi, kes on lähetatud teise riiki. Poolale järgnevad Saksamaa ja Prantsusmaa. Kõige enam töölisi on lähetatud tööle Saksamaale, Prantsusmaale ja Belgiasse.

Vaatamata oma suhteliselt väikesele hulgale on lähetatud töötajad saanud sotsiaalse dumpingu sümboliks. Sotsiaalne dumping on olukord, kus üks riik saavutab madalamate sotsiaalkulude abil teiste riikide ees konkurentsieelise.

Thyssen ütles, et Komisjon tahab, et inimeste vaba liikumine põhineks reeglitel, mis on selged ja kõigile õiglased.

Komisjoni president Jean-Claude Juncker lubas eelmisel aastal tagada "sama palga samas kohas sama töö eest".

Ida-Euroopa riigid kardavad aga, et see ettepanek muudab keerulisemaks nende kodanike lähetamise.

Thyssen ütles, et tahab "ehitada sildu" EL-i tööliste vahel. Tema sõnul õppis Komisjon Suurbritannia referendumist, et paljud eurooplased kardavad globaliseerumist ja tahavad, et EL pakuks siseturul rohkem sotsiaalset kaitset.

Euroopa ametiühingute liit (Etuc) toetab Komisjoni ettepanekut, öeldes, et "kollase kaardi" protseduuri algatanud 11 valitsust tegutsevad oma tööliste huvidele vastu.

"Euroopa lähetatud töölisi on piisavalt kaua kuritarvitatud. Nad ei ole teise klassi kodanikud, nad väärivad õiglast palka, mis on võrdne teiste töölistega vastuvõtvates riikides," ütles Liina Carr Etuci-st.

Toimetaja: Merili Nael



UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: