Kallas: riigikogus läbi minek ei ole lihtne ülesanne ({{commentsTotal}})

{{1469087739000 | amCalendar}}

Reformierakonna potentsiaalne presidendikandidaat Siim Kallas peab Marina Kaljuranna ettepanekut, et riigikogus võiks Reformierakonna kandidaadina presidendiks kandideerida Kallas, positiivseks. Kuigi ta tunnistas, et riigikogus valituks saamine pole lihtne, oli ta siiski lootusrikas. Valijameestekogus kandideerimiseks Kallas veel otsust teinud ei ole.

Eile tegi Marina Kaljurand avalduse, milles pakkus, et riigikogus kandideeriks presidendiks Siim Kallas. Endale jätaks Kaljurand õiguse kandideerida valijameestekogus.

"See avaldus on kindlasti positiivne. Üks ebaselgus vähem," kommenteeris Kallas ERR-i uudisteportaalile.

Kallas ootab nüüd Reformierakonna ametlikku mandaati presidendikandidaadiks saamiseks 3. augustil toimuvalt juhatuse koosolekult.

"On tarvis tingimata tagada, et kogu selles operatsioonis Reformierakonna fraktsioon püsib ühtsena," rõhutas Kallas.

"Riigikogus läbi minek ei ole mitte lihtne ülesanne. Mingid eeldused ja võimalused justkui on. /.../ Šanss pole olematu, šanss pole 100 protsenti, aga lootus on, muidu ju üldse ei tegelekski," ütles ta.

Kallas rääkis, et presdendivalimiste esimesel päeval riigikogus seavad kõik parteid üles oma kandidaadid ja alles teisel päeval, teises voorus selgub, kas on kokkulepe ühiskandidaadi osas või mitte.

Kallase sõnul on kõnelused toetuse saamiseks erinevate parteidega toimunud viimased pool aastat.

"Üks asi on see, kui sa ajad inimestega juttu ja nad väljendavad sulle oma positiivset suhtumist - see on meeldiv, aga sellest ei saa kindlasti teha mingeid lõplikke järeldusi. Jutuajamisi on päris palju olnud. Aga need on siiamaani olnud vestluse tasemel," rääkis Kallas.

Kallas ütles, et ta ei ole veel otsustanud, kas ta soovib ka valijameestekogus presidendiks kandideerida.

"Võtame üks asi korraga. Vaatame, mis seal riigikogus toimub ja siis otsustame. Pärast riigikogu valimisi on poliitiline olukord teistsugune," sõnas Kallas.

Riigikogus valitakse presidenti 29. augustil.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: