Sirje Kiin: Euroopa sõjamängud – asjatu hüsteeria või tõsi taga? ({{commentsTotal}})

Sirje Kiin.
Sirje Kiin. Autor/allikas: autori erakogu/Vallo Kruuser

Mu 19-aastane pojapoeg Martin läks 4. juulil Eesti sõjaväkke. Nagu tavaks on öelda – aega teenima. Tema teenimisaeg on 11 kuud. Muidugi loodame kogu perega, et selle 11 kuu jooksul – ega ka pärast seda – ei puhke sõda. Et ta saaks koos 1700 eakaaslasega, kes asusid samal päeval aega teenima, rahulikult sõdurioskusi õppida ja treenida.

Martin oli juba talvel elevil ja rõõmus, et ta võeti koos paari sõbraga vastu hea mainega üksusse, Kuperjanovi pataljoni C-jalaväekompaniisse. Ta ei jõudnud ära oodata, millal “möll pihta hakkab”.

Kui sõitsime Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsiga 20. juunil Koitjärvele, Tammsaare maadele, pidime sõitma mõneteistkümnekilomeetrise ringiga, sest politsei ei lasknud meil otse sõita. Piibe maantee laiendusriba kasutati sel päeval NATO lennukite maandumisrajana. Järgmisel hommikul lugesin lehest lühiuudist, et sel päeval tõi NATO Eestisse 300 km raadiusega tõrjeraketid. Mõistsin, kui vajalik on see samm heidutuseks, et tõrjuda Vene relvajõudude lennukeid, kes sooritavad juba aastaid naaberriikide õhuruumis provokatiivseid ning ohtlikke pimelende.

8.-9. juulil toimus Varssavis NATO tippkohtumine, kus kinnitati otsus tuua Eestisse, Lätisse, Leedusse ja Poola igaühte tuhat NATO liitlassõdurit, mis peaks tagama NATO liitlasvägede alalise kohaloleku Ida-Euroopas. Meie ekspertide hinnangul piisab sellest küll esialgseks heidutuseks, kuid mitte reaalseks sõjaolukorraks, kus meie ja Venemaa sõjaliste jõudude vahekord oleks ikkagi pigem hiire ja elevandi suhe ehk tuhat meest kümne tuhande või enama Vene sõduri vastu meie piiride vahetus läheduses.

Ehkki terminit „sõjaväebaasid“ ametlikus retoorikas välditakse, on sisuliselt tegemist lääneliitlaste vältimatult vajalike baaside rajamisega Balti riikidesse ja Poolasse. Arvan, et see on minimaalselt adekvaatne vastus üha agressiivsemalt käituva ning oma läänepiiride ääres järjepanu nii planeeritud kui ka ootamatuid suuri sõjaväemanöövreid korraldava Venemaa ohule.

Vene propagandamasin pidas infosõda NATO oodatud otsuse vastu juba terve aasta ette, süüdistades lääneliitlasi sõjahüsteeria õhutamises, Venemaa ümberpiiramises ja geopoliitilises ohustamises. Vene propagandast tuttavaid süüdistusi „sõjahüsteerias“ võib kuulda ja lugeda ka tavapärasest sinisilmsemates Lääne meediakanalites või Lääne poliitikutelt, kes ikka veel usuvad Venemaa partnerluse võimalusse, tahavad pragmaatilistel kaalutlustel lõpetada Venemaa vastased sanktsioonid ning teevad näo, et usuvad Putini jätkuvaid absurdseid valesid – nagu nägime hiljutisel Soome presidendi Sauli Niinistö ja Vene presidendi Vladimir Putini kohtumisel Naantalis.

Mõni soome ajakirjanik oli lausa valmis Putini selgesõnalisi ähvardusi Soome jt lähinaabrite suhtes tõlgendama ikka veel võimaliku koostöötahte ja „lootusrikka“ lubadusena.

30. juunil ilmus ajalehes „Financial Times“ analüütik Sam Jonesi artikkel pealkirjaga „Euroopa sõjamängud“, kus ta osutas, et tänased NATO sõjaväeõppused Balti riikides ja Poolas erinevad paarikümne aasta tagustest õppustest mitte ainult kvantitatiivselt, vaid ka kvaliteedi poolest: Euroopa riikide sõjaväed treenivad nüüd selleks, et kaitsta omaenda kodulinnu, mitte mõnd kauget maailmanurka teisel pool maakera.

Ja selleks on rohkem kui põhjust: Venemaa remilitariseerib end praegu enneolematu tempoga: ainuüksi tänavu juunist oktoobrini on planeeritud vähemalt kaks tuhat (sic!) sõjaväeõppust ning -manöövrit, nagu kinnitas Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu maikuus. NATO liikmesriike peaks eriti valvsaks tegema Venemaa arvukad äkktreeningud ning kiirmobilisatsioonid otse Balti riikide piiride taga. Näiteks mullu äkkmobiliseeriti meie lähinaabruses Venemaal 80 000 sõdurit, kusjuures neil manöövritel osales 12 000 veokit.

Vastu tahtmist tuleb nõustuda Sam Jonesi hinnanguga, et Euroopa julgeoleku tulevik pole olnud pärast Teist maailmasõda kordagi nii haavatavas ning tasakaalutus seisundis kui ta on seda praegu. Selle olukorra põhjustab eelkõige kogu maailma rahu ohustav Venemaa agressiivne revanšismipoliitika, aga teiseks minu arvates ka Euroopa Liit oma peataolekus ning sisuliselt kaitsetuses, oma pikaaegses otsustamatuses ja bürokraatlikus saamatuses, valede rahandusotsuste tõttu pikaleveninud majanduskriisis ning ELi liikmesriikides selle kõige vastu tõusnud populismilainetes.

NATO enda liikmesriikide kaitsepoliitika planeerijate ja otsustajate hulgas valitsevad sügavad erimeelsused, kuidas seda täiesti uut julgeolekupoliitilist situatsiooni tõlgendada – ja veel suuremad lõhed küsimuses, kuidas Venemaa agressiivsusele reageerida. Alles hiljuti hoiatas Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier, et „me ei tohiks praegu olukorda sütitada valju mõõkade täristamise ja sõjahüüetega. Kõik, kes usuvad, et sümboolsed tankiparaadid alliansi idapiiril suurendavad julgeolekut, eksivad.”

Küsin, kas see on tõesti vaid NATO sõjahüsteeria, mõõkade täristamine ja sõjahüüded? Kuidas pidada „rahulikku dialoogi“ 80 000 sõduri ähvardava marssimise saatel ja 12 000 militaarveoki mürinal? Kuidas teha konstruktiivset koostööd riigijuhiga, kes okupeerib 21. sajandil mitme naaberriigi territooriumid, rikub kõiki iseenda poolt allakirjutatud rahvusvahelisi kokkuleppeid ning valetab häbematult ja korduvalt maailma avalikkuse suud ja silmad täis igal pressikonverentsil ja mis tahes foorumil?

Jah, Nato peab pidama läbirääkimisi Venemaaga, aga ta peab tegema seda jõupositsioonilt, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg. See ei ole mingi sõjahüsteeria, see on ainus realistlik võimalus.

Autor on Vabaerakonna liige. Artikkel on algselt ilmunud ajalehes Vaba Eesti Sõna.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Adria Airwaysi lennuk 2015. aastal Tallinna lennujaamas.Adria Airwaysi lennuk 2015. aastal Tallinna lennujaamas.
Nordica ja Adria partnerlus lõppes krõbeda intressiga laenulepinguga

Nordica majandusaasta aruandest ilmneb, et Eesti lennundusettevõte on laenanud sloveenlaste Adria Airwaysile kuueks aastaks 15-protsendilise intressimääraga 4,556 miljonit eurot.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.