Sirje Kiin: Euroopa sõjamängud – asjatu hüsteeria või tõsi taga? ({{commentsTotal}})

Sirje Kiin.
Sirje Kiin. Autor: autori erakogu/Vallo Kruuser

Mu 19-aastane pojapoeg Martin läks 4. juulil Eesti sõjaväkke. Nagu tavaks on öelda – aega teenima. Tema teenimisaeg on 11 kuud. Muidugi loodame kogu perega, et selle 11 kuu jooksul – ega ka pärast seda – ei puhke sõda. Et ta saaks koos 1700 eakaaslasega, kes asusid samal päeval aega teenima, rahulikult sõdurioskusi õppida ja treenida.

Martin oli juba talvel elevil ja rõõmus, et ta võeti koos paari sõbraga vastu hea mainega üksusse, Kuperjanovi pataljoni C-jalaväekompaniisse. Ta ei jõudnud ära oodata, millal “möll pihta hakkab”.

Kui sõitsime Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsiga 20. juunil Koitjärvele, Tammsaare maadele, pidime sõitma mõneteistkümnekilomeetrise ringiga, sest politsei ei lasknud meil otse sõita. Piibe maantee laiendusriba kasutati sel päeval NATO lennukite maandumisrajana. Järgmisel hommikul lugesin lehest lühiuudist, et sel päeval tõi NATO Eestisse 300 km raadiusega tõrjeraketid. Mõistsin, kui vajalik on see samm heidutuseks, et tõrjuda Vene relvajõudude lennukeid, kes sooritavad juba aastaid naaberriikide õhuruumis provokatiivseid ning ohtlikke pimelende.

8.-9. juulil toimus Varssavis NATO tippkohtumine, kus kinnitati otsus tuua Eestisse, Lätisse, Leedusse ja Poola igaühte tuhat NATO liitlassõdurit, mis peaks tagama NATO liitlasvägede alalise kohaloleku Ida-Euroopas. Meie ekspertide hinnangul piisab sellest küll esialgseks heidutuseks, kuid mitte reaalseks sõjaolukorraks, kus meie ja Venemaa sõjaliste jõudude vahekord oleks ikkagi pigem hiire ja elevandi suhe ehk tuhat meest kümne tuhande või enama Vene sõduri vastu meie piiride vahetus läheduses.

Ehkki terminit „sõjaväebaasid“ ametlikus retoorikas välditakse, on sisuliselt tegemist lääneliitlaste vältimatult vajalike baaside rajamisega Balti riikidesse ja Poolasse. Arvan, et see on minimaalselt adekvaatne vastus üha agressiivsemalt käituva ning oma läänepiiride ääres järjepanu nii planeeritud kui ka ootamatuid suuri sõjaväemanöövreid korraldava Venemaa ohule.

Vene propagandamasin pidas infosõda NATO oodatud otsuse vastu juba terve aasta ette, süüdistades lääneliitlasi sõjahüsteeria õhutamises, Venemaa ümberpiiramises ja geopoliitilises ohustamises. Vene propagandast tuttavaid süüdistusi „sõjahüsteerias“ võib kuulda ja lugeda ka tavapärasest sinisilmsemates Lääne meediakanalites või Lääne poliitikutelt, kes ikka veel usuvad Venemaa partnerluse võimalusse, tahavad pragmaatilistel kaalutlustel lõpetada Venemaa vastased sanktsioonid ning teevad näo, et usuvad Putini jätkuvaid absurdseid valesid – nagu nägime hiljutisel Soome presidendi Sauli Niinistö ja Vene presidendi Vladimir Putini kohtumisel Naantalis.

Mõni soome ajakirjanik oli lausa valmis Putini selgesõnalisi ähvardusi Soome jt lähinaabrite suhtes tõlgendama ikka veel võimaliku koostöötahte ja „lootusrikka“ lubadusena.

30. juunil ilmus ajalehes „Financial Times“ analüütik Sam Jonesi artikkel pealkirjaga „Euroopa sõjamängud“, kus ta osutas, et tänased NATO sõjaväeõppused Balti riikides ja Poolas erinevad paarikümne aasta tagustest õppustest mitte ainult kvantitatiivselt, vaid ka kvaliteedi poolest: Euroopa riikide sõjaväed treenivad nüüd selleks, et kaitsta omaenda kodulinnu, mitte mõnd kauget maailmanurka teisel pool maakera.

Ja selleks on rohkem kui põhjust: Venemaa remilitariseerib end praegu enneolematu tempoga: ainuüksi tänavu juunist oktoobrini on planeeritud vähemalt kaks tuhat (sic!) sõjaväeõppust ning -manöövrit, nagu kinnitas Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu maikuus. NATO liikmesriike peaks eriti valvsaks tegema Venemaa arvukad äkktreeningud ning kiirmobilisatsioonid otse Balti riikide piiride taga. Näiteks mullu äkkmobiliseeriti meie lähinaabruses Venemaal 80 000 sõdurit, kusjuures neil manöövritel osales 12 000 veokit.

Vastu tahtmist tuleb nõustuda Sam Jonesi hinnanguga, et Euroopa julgeoleku tulevik pole olnud pärast Teist maailmasõda kordagi nii haavatavas ning tasakaalutus seisundis kui ta on seda praegu. Selle olukorra põhjustab eelkõige kogu maailma rahu ohustav Venemaa agressiivne revanšismipoliitika, aga teiseks minu arvates ka Euroopa Liit oma peataolekus ning sisuliselt kaitsetuses, oma pikaaegses otsustamatuses ja bürokraatlikus saamatuses, valede rahandusotsuste tõttu pikaleveninud majanduskriisis ning ELi liikmesriikides selle kõige vastu tõusnud populismilainetes.

NATO enda liikmesriikide kaitsepoliitika planeerijate ja otsustajate hulgas valitsevad sügavad erimeelsused, kuidas seda täiesti uut julgeolekupoliitilist situatsiooni tõlgendada – ja veel suuremad lõhed küsimuses, kuidas Venemaa agressiivsusele reageerida. Alles hiljuti hoiatas Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier, et „me ei tohiks praegu olukorda sütitada valju mõõkade täristamise ja sõjahüüetega. Kõik, kes usuvad, et sümboolsed tankiparaadid alliansi idapiiril suurendavad julgeolekut, eksivad.”

Küsin, kas see on tõesti vaid NATO sõjahüsteeria, mõõkade täristamine ja sõjahüüded? Kuidas pidada „rahulikku dialoogi“ 80 000 sõduri ähvardava marssimise saatel ja 12 000 militaarveoki mürinal? Kuidas teha konstruktiivset koostööd riigijuhiga, kes okupeerib 21. sajandil mitme naaberriigi territooriumid, rikub kõiki iseenda poolt allakirjutatud rahvusvahelisi kokkuleppeid ning valetab häbematult ja korduvalt maailma avalikkuse suud ja silmad täis igal pressikonverentsil ja mis tahes foorumil?

Jah, Nato peab pidama läbirääkimisi Venemaaga, aga ta peab tegema seda jõupositsioonilt, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg. See ei ole mingi sõjahüsteeria, see on ainus realistlik võimalus.

Autor on Vabaerakonna liige. Artikkel on algselt ilmunud ajalehes Vaba Eesti Sõna.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.
Pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit

Eesti pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit, millesse panustas intressitulu suurenemine, mida toetas laenuportfelli kasv ja selle keskmise intressimarginaali tõus ning laenuallahindluste vähenemine; negatiivselt mõjutas kasumit puhasteenustasutulu vähenemine ja tulumaksukulu.

"Foorum"."Foorum".
Koalitsioon: Reformierakond on mitu riigieelarvet defitsiiti lasknud

Valitsuspoliitikud Urmas Reinsalu (IRL) ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütlesid ETV saates "Foorum", et Reformierakonna juhitavad valitsused lasid riigieelarve mitu korda defitsiiti. Saates heitis defitsiit valitsusele ette Reformierakondlane Aivar Sõerd.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.