Väljavõte Trumpi usutlusest New York Times'ile: kui Balti riigid täidavad oma kohustusi, on vastus "jah" ({{commentsTotal}})

ERR-i uudisteportaal avaldab lõigu vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi intervjuust New York Timesile, milles räägib Balti riikide kaitsmisest võimaliku Vene ohu korral.

Donald Trump andis välispoliitika teemalise intervjuu New York Times'i ajakirjanikele David E. Sangerile ja Maggie Habermanile.

Sanger: Ma käisin äsja Balti riikides. Nad on väga mures Venemaa uuenenud aktiivsuse pärast. Nad näevad oma ranniku lähedal allveelaevu, nad näevad sõjalennukeid, mida nad pole näinud alates külmast sõjast, näevad pommitajaid tegemas treeninglende. Kui Venemaa tuleb üle piiri Eestisse, Lätisse või Leedusse ehk kohtadesse, mille peale ameeriklased just sageli ei mõtle, siis kas sa läheksid neile koheselt sõjaliselt appi?

Trump: Ma ei taha Teile öelda, mida ma teeksin, sest ma ei taha, et Putin teaks, mida ma teen. Mul on tõsine võimalus saada presidendiks ja ma ei ole nagu Obama, kes iga kord kui saadab sõdureid Iraaki või mujale, korraldab sellest teatamiseks pressikonverentsi.

Sanger: Nad on NATO liikmed ja meil on lepinguline kohustus....

Trump: Meil on palju NATO liikmeid, kes ei maksa oma arveid.

Sanger: See on tõsi, kuid meil on NATO-s lepinguline kohustus, unustage see arvete osa.

Trump: Arveid ei saa unustada. Neil on kohustus teha sissemakseid. Paljud NATO riigid ei tee sissemakseid, nad ei tee, mida nad peaksid tegema. See on suur asi. Sa ei saa öelda, et unustame selle ära.

Sanger: Minu mõte on selles, et kas NATO liikmed, sealhulgas uued liikmed ehk Balti riigid, saavad arvestada sellega, et USA tuleb neile sõjaliselt appi, kui Venemaa neid ründab? Ja loota, et me täidame oma kohustusi....

Trump: Kas nad on täitnud enda kohustusi meie ees? Kui nad täidavad oma kohustusi meie ees, siis on vastus "jah".

Haberman: Ja kui ei täida?

Trump: No ma ei ütle, kui ei täida. Ma ütlen, et praegu on palju riike, kes ei ole täitnud oma kohustusi meie ees.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: