Paet jätkab presidendikandidaadiks pürgimist ({{commentsTotal}})

{{1469089939000 | amCalendar}}

Eurosaadik Urmas Paet jätkab Reformierakonna presidendikandidaadiks pürgimist ja ei ole nõus lähenemisega, et Reformierakonnas on jõujooned presidendivalimisteks paika pannud Siim Kallas ja Marina Kaljurand.

"Ma kavatsen minna edasi nii kaua kuni erakond langetab otsuse. Ma ei ole nõus selle lähenemisega, et see jaotus täna on must-valge. Tuleb vaadata, mis lõppude lõpuks Eesti riigile kõige kasulikum on, mitte see, et olla lihtsalt väga jäigalt ühe või teise inimese taga," ütles Paet ERR-i uudisteportaalile.

Paeti sõnul võib 3. augustil toimuval Reformierakonna juhatuse koosolekul ka tema ametlikuks presidendikandidaadiks saada.

"Tänase seisuga ei ole mitte miski välistatud. Sellist arutelu väga konkreetsete edasiste plaanide osas ei ole tegelikult erakonnas peetud," märkis ta.

Eile tegi Marina Kaljurand avalduse, milles pakkus, et riigikogus kandideeriks presidendiks Siim Kallas. Endale jätaks Kaljurand õiguse kandideerida valijameestekogus.

"Minu kommentaar on see, et 3. augustil on juhatus ja ka fraktsioon kokku kutsutud, et arutada, kuidas üldse edasi liikuda. Tuleb silmas pidada, et kui esimene voor peaks riigikogus ebaõnnestuma, on veel kaks vooru. Lisaks tuleb vaadata seda, kas, kus ja millal võiks tekkida kokkuleppe koht teiste erakondadega. Kui kõik erakonnad võtavad hoiaku, et kogu aeg ja kõikides voorudes on ainult igal ühel oma kandidaat, siis suure tõenäosusega see protsess ebaõnnestub," kommenteeris Paet.

"Mina näen seda, et see on osa kampaaniast kindlasti, mis on suunatud nii Reformierakonna sisse, aga kindlasti ka avalikkusele," ütles ta veel Kaljuranna ettepaneku kohta.

Paeti sõnul on riigikogus presidendi ära valimine võimalik. "Mina pean seda jätkuvalt tõenäoliseks. /.../ Ei maksa riigikogu ja tema koostöö potentsiaali alahinnata, et hüpata juba mingitele järgmistele etappidele," ütles Paet.

ERR-i uudisteportaal küsis Paetilt kui aktiivselt ta teiste erakondadega toetuse saamiseks suhelnud on. "Eks ma ikka olen suhelnud. Aga nagu me kõik teame, on täna kujunenud nii, et igal erakonnal on oma kandidaat või soosik. Järgmine etapp, kus hakatakse otsima ühisosa pole veel alanud," vastas Paet.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Õllekannud.Õllekannud.
Läti rahandusministeerium plaanib aktsiiside ennaktempos tõstmist

Läti rahandusministeerium on Läti parlamendile teinud ettepaneku tõsta alkohoolsete jookide ja sigarettide aktsiisi varasemalt planeeritust märgatavalt kiiremas tempos.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema