Paet jätkab presidendikandidaadiks pürgimist ({{commentsTotal}})

{{1469089939000 | amCalendar}}

Eurosaadik Urmas Paet jätkab Reformierakonna presidendikandidaadiks pürgimist ja ei ole nõus lähenemisega, et Reformierakonnas on jõujooned presidendivalimisteks paika pannud Siim Kallas ja Marina Kaljurand.

"Ma kavatsen minna edasi nii kaua kuni erakond langetab otsuse. Ma ei ole nõus selle lähenemisega, et see jaotus täna on must-valge. Tuleb vaadata, mis lõppude lõpuks Eesti riigile kõige kasulikum on, mitte see, et olla lihtsalt väga jäigalt ühe või teise inimese taga," ütles Paet ERR-i uudisteportaalile.

Paeti sõnul võib 3. augustil toimuval Reformierakonna juhatuse koosolekul ka tema ametlikuks presidendikandidaadiks saada.

"Tänase seisuga ei ole mitte miski välistatud. Sellist arutelu väga konkreetsete edasiste plaanide osas ei ole tegelikult erakonnas peetud," märkis ta.

Eile tegi Marina Kaljurand avalduse, milles pakkus, et riigikogus kandideeriks presidendiks Siim Kallas. Endale jätaks Kaljurand õiguse kandideerida valijameestekogus.

"Minu kommentaar on see, et 3. augustil on juhatus ja ka fraktsioon kokku kutsutud, et arutada, kuidas üldse edasi liikuda. Tuleb silmas pidada, et kui esimene voor peaks riigikogus ebaõnnestuma, on veel kaks vooru. Lisaks tuleb vaadata seda, kas, kus ja millal võiks tekkida kokkuleppe koht teiste erakondadega. Kui kõik erakonnad võtavad hoiaku, et kogu aeg ja kõikides voorudes on ainult igal ühel oma kandidaat, siis suure tõenäosusega see protsess ebaõnnestub," kommenteeris Paet.

"Mina näen seda, et see on osa kampaaniast kindlasti, mis on suunatud nii Reformierakonna sisse, aga kindlasti ka avalikkusele," ütles ta veel Kaljuranna ettepaneku kohta.

Paeti sõnul on riigikogus presidendi ära valimine võimalik. "Mina pean seda jätkuvalt tõenäoliseks. /.../ Ei maksa riigikogu ja tema koostöö potentsiaali alahinnata, et hüpata juba mingitele järgmistele etappidele," ütles Paet.

ERR-i uudisteportaal küsis Paetilt kui aktiivselt ta teiste erakondadega toetuse saamiseks suhelnud on. "Eks ma ikka olen suhelnud. Aga nagu me kõik teame, on täna kujunenud nii, et igal erakonnal on oma kandidaat või soosik. Järgmine etapp, kus hakatakse otsima ühisosa pole veel alanud," vastas Paet.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: