Eesti majandus oli taas netolaenuvõtja ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti majandus oli esimeses kvartalis välismaa suhtes üle kahe aasta taas netolaenuvõtja.

Ettevõtete võlakohustuste aastakasv ulatus esimeses kvartalis 3,7 protsendini. Viimase poole aasta jooksul on ettevõtete võla kasvu vedanud kodumaiselt finantssektorilt võetud laenud, mille jääk oli esimese kvartali lõpus 9 protsenti suurem kui aasta tagasi, teatas Eesti Pank.

Välismaalt kaasatud laenude ja seal emiteeritud võlakirjade maht vähenes samal ajal 2 protsenti. Välislaenude osakaal ettevõtete võlakohustustes on võrreldes aastataguse ajaga paari protsendipunkti võrra vähenenud, ulatudes kvartali lõpus 32 protsendini.

Majapidamiste laenukohustuste maht oli mullusest 5,6 protsenti suurem. Pangalaenudest märksa kiiremini kasvasid liisinguettevõtetelt ja muudelt krediidiandjatelt saadud laenud ja liisingud. Nende finantsvahendajate antud laenude osakaal kõikides laenukohustustes tõusis seni kõrgeima 9 protsendi tasemele. Majapidamiste omanduses oleva sularaha ja hoiuste aastakasv 7 protsenti oli laenukasvust jätkuvalt kiirem, kuid viimastes kvartalites on see erinevus hakanud vähenema.

Nii ettevõtete kui ka majapidamiste võlakohustuste aastakasv oli esimeses kvartalis majanduse nominaalkasvust suurem. See ei avaldanud siiski olulist mõju reaalsektori võlakoormuse tasemele, mis suhtena SKP-sse püsis 130 protsendi juures.

Eesti majandus oli esimeses kvartalis pärast kahte aastat välismaa suhtes taas netolaenuvõtja. Alates 2009. aastast on Eesti residendid enamikus kvartalites paigutanud välismaale rohkem finantsvahendeid, kui sealt kaasanud, mis peegeldab vähenenud investeeringuid Eesti majandusse ning suuremat säästmist.

Ehkki käesoleva aasta esimeses kvartalis oli finantstehingute positsioon üle pika aja negatiivne, ei toimunud majanduse finantskäitumises sisulist muutust. Ettevõtted vähendasid väljaantud laene ja osalusi teistes ettevõtetes, lisaks suurenesid nende finantskohustused pikaajaliste laenude kaasamise tõttu.

Allikas: ERR



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.