Eesti majandus oli taas netolaenuvõtja ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti majandus oli esimeses kvartalis välismaa suhtes üle kahe aasta taas netolaenuvõtja.

Ettevõtete võlakohustuste aastakasv ulatus esimeses kvartalis 3,7 protsendini. Viimase poole aasta jooksul on ettevõtete võla kasvu vedanud kodumaiselt finantssektorilt võetud laenud, mille jääk oli esimese kvartali lõpus 9 protsenti suurem kui aasta tagasi, teatas Eesti Pank.

Välismaalt kaasatud laenude ja seal emiteeritud võlakirjade maht vähenes samal ajal 2 protsenti. Välislaenude osakaal ettevõtete võlakohustustes on võrreldes aastataguse ajaga paari protsendipunkti võrra vähenenud, ulatudes kvartali lõpus 32 protsendini.

Majapidamiste laenukohustuste maht oli mullusest 5,6 protsenti suurem. Pangalaenudest märksa kiiremini kasvasid liisinguettevõtetelt ja muudelt krediidiandjatelt saadud laenud ja liisingud. Nende finantsvahendajate antud laenude osakaal kõikides laenukohustustes tõusis seni kõrgeima 9 protsendi tasemele. Majapidamiste omanduses oleva sularaha ja hoiuste aastakasv 7 protsenti oli laenukasvust jätkuvalt kiirem, kuid viimastes kvartalites on see erinevus hakanud vähenema.

Nii ettevõtete kui ka majapidamiste võlakohustuste aastakasv oli esimeses kvartalis majanduse nominaalkasvust suurem. See ei avaldanud siiski olulist mõju reaalsektori võlakoormuse tasemele, mis suhtena SKP-sse püsis 130 protsendi juures.

Eesti majandus oli esimeses kvartalis pärast kahte aastat välismaa suhtes taas netolaenuvõtja. Alates 2009. aastast on Eesti residendid enamikus kvartalites paigutanud välismaale rohkem finantsvahendeid, kui sealt kaasanud, mis peegeldab vähenenud investeeringuid Eesti majandusse ning suuremat säästmist.

Ehkki käesoleva aasta esimeses kvartalis oli finantstehingute positsioon üle pika aja negatiivne, ei toimunud majanduse finantskäitumises sisulist muutust. Ettevõtted vähendasid väljaantud laene ja osalusi teistes ettevõtetes, lisaks suurenesid nende finantskohustused pikaajaliste laenude kaasamise tõttu.

Allikas: ERR



ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema