Eesti majandus oli taas netolaenuvõtja ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti majandus oli esimeses kvartalis välismaa suhtes üle kahe aasta taas netolaenuvõtja.

Ettevõtete võlakohustuste aastakasv ulatus esimeses kvartalis 3,7 protsendini. Viimase poole aasta jooksul on ettevõtete võla kasvu vedanud kodumaiselt finantssektorilt võetud laenud, mille jääk oli esimese kvartali lõpus 9 protsenti suurem kui aasta tagasi, teatas Eesti Pank.

Välismaalt kaasatud laenude ja seal emiteeritud võlakirjade maht vähenes samal ajal 2 protsenti. Välislaenude osakaal ettevõtete võlakohustustes on võrreldes aastataguse ajaga paari protsendipunkti võrra vähenenud, ulatudes kvartali lõpus 32 protsendini.

Majapidamiste laenukohustuste maht oli mullusest 5,6 protsenti suurem. Pangalaenudest märksa kiiremini kasvasid liisinguettevõtetelt ja muudelt krediidiandjatelt saadud laenud ja liisingud. Nende finantsvahendajate antud laenude osakaal kõikides laenukohustustes tõusis seni kõrgeima 9 protsendi tasemele. Majapidamiste omanduses oleva sularaha ja hoiuste aastakasv 7 protsenti oli laenukasvust jätkuvalt kiirem, kuid viimastes kvartalites on see erinevus hakanud vähenema.

Nii ettevõtete kui ka majapidamiste võlakohustuste aastakasv oli esimeses kvartalis majanduse nominaalkasvust suurem. See ei avaldanud siiski olulist mõju reaalsektori võlakoormuse tasemele, mis suhtena SKP-sse püsis 130 protsendi juures.

Eesti majandus oli esimeses kvartalis pärast kahte aastat välismaa suhtes taas netolaenuvõtja. Alates 2009. aastast on Eesti residendid enamikus kvartalites paigutanud välismaale rohkem finantsvahendeid, kui sealt kaasanud, mis peegeldab vähenenud investeeringuid Eesti majandusse ning suuremat säästmist.

Ehkki käesoleva aasta esimeses kvartalis oli finantstehingute positsioon üle pika aja negatiivne, ei toimunud majanduse finantskäitumises sisulist muutust. Ettevõtted vähendasid väljaantud laene ja osalusi teistes ettevõtetes, lisaks suurenesid nende finantskohustused pikaajaliste laenude kaasamise tõttu.

Allikas: ERR



kommentaar
Priit Pullerits

Pullerits: Šmigun-Vähi dopingusaaga ei ole saanud ammendavat lõpplahendust

Eelmisel nädalal teatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee ROK, et kõik 2006. aasta Torino OM-i järeltestid olid puhtad, mistõttu vabanes dopingukahtlustustest ka kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi. Seda ning teisi hiljutisi dopingujuhtumeid kommenteeris Vikerraadio spordisaatele "Spordipühapäev" Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits.

err.ee intervjuu
kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: