Gingrich: "Peterburi äärelinnas" asuva Eesti pärast tuumasõjaga riskimine on tõsine küsimus ({{commentsTotal}})

Endine esindajatekoja spiiker Newt Gingrich vabariiklaste parteikongressil Clevelandis.
Endine esindajatekoja spiiker Newt Gingrich vabariiklaste parteikongressil Clevelandis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Vabariiklasest endine esindajatekoja esimees Newt Gingrich, kes on hetkel üks tuntumaid Donald Trumpi toetajaid, kaitses partei presidendikandidaadiks saanud kinnisvaramagnaadi äsja tehtud kommentaare NATO teemal. Gingrichi arvates tuleb tõsiselt järele mõelda, kas "Peterburi äärelinnas" asuva Eesti pärast peaks riskima tuumasõjaga.

"[NATO] riigid peaksidki meie pühendumuse pärast muretsema," ütles Gingrich telekanali CBS hommikusaates. "Nad peavad igal juhul meie pühendumuse pärast muretsema. Iga [USA] president on öelnud, et NATO riigid ei panusta omalt poolt piisavalt."

"Nad on nõrkuse allikas, mitte jõu allikas," märkis poliitik NATO liikmesriikide kohta, "kes oma panust ei anna".

Kui Gingrichilt uuesti küsiti, kas Trump ja USA tuleksid appi riikidele nagu Eesti, kui neid peaks näiteks ründama Venemaa, tunnistas poliitik, et ka "tema mõtleks selle üle väga tõsiselt järele".

"Eesti asub Peterburi äärelinnas. Venelased ei pruugi tulla üle piiri sõjaliselt. Venelased võivad teha seda, mida nad tegid Ukrainas. Ma ei ole kindel, kas ma riskiksin tuumasõjaga mingi koha pärast, mis asub Peterburi äärelinnas. Ma arvan, et me peame mõtlema selle peale, mida selline asi tähendab," selgitas Gingrich.

Kui poliitikult küsiti, kas ta arvab, et Trump lõpetaks presidendiks saades NATO lepingu täitmise, vastas Gingrich, et tema hinnangul soovib vabariiklaste presidendikandidaat "väga tõsist arutelu selle üle, kuidas me oleme need, kes kaitsevad neid, kes ise ennast ei kaitse".

USA vabariiklaste presidendikandidaadiks tõusnud kinnisvaramagnaat Donald Trump ütles ajalehele The New York Times antud intervjuus, et lähtuks NATO liitlase sõjalisel toetamisel eelkõige sellest, kas nimetatud liitlane on ka "Ameerika Ühendriikide ees oma kohused täitnud" ehk kordas taas oma seisukohta, et liitlased peavad hakkama ise oma julgeolekusse rohkem panustama. Selles valguses tõi Trump esile just nimelt Balti riikide kaitsmise. Täismahus saab Balti riike puudutanud osa intervjuust lugeda SIIT.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: