Draghi: euroala finantsturud on Briti referendumiga hästi toime tulnud ({{commentsTotal}})

Euroopa Keskpanga president Mario Draghi.
Euroopa Keskpanga president Mario Draghi. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Keskpanga (EKP) presidendi Mario Draghi sõnul on euroala finantsturud Ühendkuningriigi referendumi järel ebakindlusega seni hästi tulnud ja kinnitas, et EKP jälgib situatsiooni lähedalt ning on valmis kasutusele võtma vajalikke meetmeid.

"Pärast Ühendkuningriigi referendumit on euroala finantsturud saanud hakkama ebakindluse ja volatiilsuse järsu tõusuga ning nende vastupidavus on olnud julgustav," rääkis Draghi neljapäeval pressikonverentsil Frankfurdis.

Ta märkis, et ebakindlustust on aidanud vähendada ka maailma keskpangade kinnitused, et pankadele ollakse vajaduse korral valmis pakkuma täiendavat likviidsust. "EKP nõukogu jälgib [Brexitiga seotud] majanduslikku ja rahanduslikku olukorda lähedalt," ütles Draghi.

Praegust majanduskeskkonda kirjeldades rääkis EKP president, et Ühendkuningriigi võimalik lahkumine Euroopa Liidust ning muud geopoliitilised riskid on potentsiaalne oht euroala majanduse taastumisele. Samas rõhutas ta, et teise kvartali EKP uuringust selgub, et euroalas on nii paranenud ettevõtete ja kodumajapidamiste laenude tingimused kui ka nõudlus nende järele.

Kui neljapäevasel istungil jättis EKP peamised intressimäärad muutmata ning olulisi uusi rahapoliitilisi meetmeid kasutusele ei võtnud, siis pressikonverentsil viitas Draghi, et EKP võib uusi samme astuda septembris.

"Järgmistel kuudel saame uue informatsiooni, sealhulgas enda uute majandusprognooside toel paremini makromajanduslikku olukorda hinnata," rääkis Draghi ja kinnitas taakord, et enda inflatsioonieesmärgi täitmiseks on EKP valmis kasutama kõiki võimalikke meetmeid.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: