Suvine uudistepäev: Trump ja Balti riigid, Türgi ja inimõigused, Vene kergejõustiklased ja Rio, naised ja karjäär ({{commentsTotal}})

Tänase tööpäeva lõpuks olid uudispilti kujundanud mitmed välispoliitika teemad, aga ka siseriiklikud küsimused ning loomulikult ilm, mis on täiesti omane Eestimaa suvele.

Jõks: haldusreformi seaduses puudub hetkel vastuolu põhiseadusega

Presidendikandidaadiks pürgiv Allar Jõks ütles, et pole omavalitsustel soovitanud haldusreformi seadust riigikohtus vaidlustada, kuna ei näe selles praegu vastuolu põhiseadusega.

Jõks selgitas ERR-ile, et on kohtumistel käinud ligikaudu 40 omavalitsuses, kus on temalt ka riigikogus vastu võetud haldusreformi seaduse kohta küsimusi esitatud. "Olen alati öelnud, et kahe tooli seadus on põhiseadusega vastuolus ja olen valmis neid selles küsimuses nõustama, kuid haldusreformi seaduse osas mina vastuolu ei näe, kuigi igaühel on õigus kohtusse pöörduda."

Uuring: Eesti naistippjuhid panevad karjääriedu pigem hea õnne kui enda tööpanuse arvele

Eesti naistippjuhid panevad oma karjääriedu pigem heale õnnele ja väliste tegurite arvele ning alahindavad enda tegelikku tööpanust. Nii tuleb välja Tallinna tehnikaülikoolis kaitstud magistritööst. Ühtlasi tuleb välja, et Eestis mängib karjääri edenemises olulist rolli sotsiaalne kapital ehk kes on su sõbrad ja tuttavad.

Spordiarbitraažikohus otsustas: Venemaa kergejõustiklased ei saa olümpiale

Venemaa kergejõustiklased ei saa osaleda Rio olümpial, sest rahvusvaheline spordiarbitraaži kohus (CAS) toetas otsust anda neile võistluskeeld Venemaa väidetava riikliku dopinguprogrammi tõttu.

Venemaa kergejõustiku koondis sai võistluskeelu, kui leiti tõendeid venelaste laialt levinud dopingu kasutamisest. Venemaa olümpiakomitee ja 68 atleeti apelleerisid otsuse vastu, kuid peale mõlema poole tõendite läbi vaatamist otsustati, et keeld jääb kehtima.

CAS-i otsus suurendab tõenäosust, et Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) teeb otsuse keelata kõigil Vene sportlastel olümpial osalemise, mis oleks suureks löögiks riigile, mis tunneb uhkust oma staatuse üle spordi suurvõimuna.

Euroopa Liidu eesistumise läheb Eestile maksma 76 miljonit eurot

Rahandusministri Sven Sesteri sõnul läheb Eestile Euroopa Liidu eesistumine maksma 76 miljonit eurot. viis miljonit eurot panustatakse sellest juba käesoleval aastal.

Viis miljonit eurot panustatakse sellest juba käesoleval aastal. Järgmisel aastal kuluks eesistumisega seotud tegevustele suurusjärgis 30 miljonit eurot ja 2018. aastal suurusjärgus 40 miljonit eurot.

Sester märkis, et kui eesistumine peaks Eesti jaoks juba 2017. aastal kätte jõudma, siis 2017. aasta eelarves ei ole veel seda ette nähtud. "Sügisel riigieelarve reaalsel kokku panekul tuleb sellega hakata arvestama, et milliseid kulusid 2018. aastast tuleb tuua 2017. aastasse," sõnas rahandusminister.

"Hakkama saame me sellega hästi. Täna on need rahad kolme aasta peale laiali jaotatud, kui peaks tulema vajadus seda ettepoole tõsta siis alustame sellega ka koheselt tööd," lausus ta.

Peaministri ülesandeid täitnud töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski kinnitas, et Eesti on eesistumiseks ette valmistunud ja saaks hakkama ka selle ettepoole toomisega.

Türgi peatab ajutiselt osalemise Euroopa inimõiguste konventsioonis

Türgi asepeaminister Numan Kurtulmus ütles, et riik peatab eriolukorra kehtestamise järel ajutiselt osalemise Euroopa inimõiguste konventsioonis. Konventsioon tagab õiguse õiglasele kohtumenetluse ning isikuvabadusele ja puutumatusele.

Väljavõte Trumpi usutlusest New York Times'ile: kui Balti riigid täidavad oma kohustusi, on vastus "jah"

ERR-i uudisteportaal avaldas lõigu vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi intervjuust New York Timesile, milles räägib Balti riikide kaitsmisest võimaliku Vene ohu korral.

The New York Timesile antud intervjuus märkis ta, et lähtuks NATO liitlase sõjalisel toetamisel eelkõige sellest, kas nimetatud liitlane on ka "Ameerika Ühendriikide ees oma kohused täitnud" ehk kordas taas oma seisukohta, et liitlased peavad hakkama ise oma julgeolekusse rohkem panustama. Selles valguses tõi Trump esile just nimelt Balti riikide kaitsmise.

Tuleb täiesti tavaline suveilm ka homme

Vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma. Saju võimalus on suurem Ida- ja Lõuna-Eestis. Pärastlõunal on Kagu-Eestis äikese võimalus. Puhub põhjakaare tuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on 18..24°C.

 



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: