Fotod ja video: Saksa mägijäägrid harjutasid kaitseväe keskpolügoonil ({{commentsTotal}})

Tapal paiknevat Saksa üksust külastas nende pataljoni ülem brigaadikindral Alexander Sollfrank.
Vaata galeriid
17 pilti
Foto: Tapal paiknevat Saksa üksust külastas nende pataljoni ülem brigaadikindral Alexander Sollfrank. Autor: mil.ee

Saksa Bundeswehri 23. mägijäägrite brigaadi ülem brigaadikindral Alexander Sollfrank kohtus täna 1. jalaväebrigaadi staabiülema kolonelleitnant Mati Tikerpuuga ning tutvus Eestis teeniva üksuse tegevusega.

"Meie rotatsioonil on mitu olulist eesmärki - me harjutame Eesti maastikul, mis ei ole üks kergemaid ning saame seeläbi tugevamaks ja teeme koostööd Eesti kaitseväelastega, mis tugevdab meie liitlassuhteid," ütles brigaadikindral Sollfrank ja tänas Eesti riiki ning kaitseväge sooja vastuvõtu eest.

Saksa kaitseväelaste eesmärk on tutvuda Eesti maastiku ja väljaõppetingimustega ning harjutada koos Eesti kaitsejõudude ja teiste siin viibivate liitlasüksustega. Üksus jõudis Eestisse juuli alguses ning jääb Tapale kuni septembri lõpuni.

Kolmekuuline rotatsioon on jagatud kaheks pooleteise kuu pikkuseks tsükliks, milles osalevad 231. mägijäägripataljoni kaks erinevat kompaniid. Kokku on Saksa kontingendi suurus ligi 200 inimest.

Mägijäägrite üksused on spetsialiseerunud raskel maastikul ning ekstreemsetes ilmastikutingimustes tegutsemisele. Eestis teenivate üksuste relvastusse kuuluvad jalaväe lahingumasinad Boxer ja luuresoomukid Eagle. 231. mägijäägripataljoni kodubaas asub Bad Reichenhallis Lõuna-Saksamaal. 

Toimetaja: Laur Viirand



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Borkboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.