Fotod ja video: Saksa mägijäägrid harjutasid kaitseväe keskpolügoonil ({{commentsTotal}})

Saksa Bundeswehri 23. mägijäägrite brigaadi ülem brigaadikindral Alexander Sollfrank kohtus täna 1. jalaväebrigaadi staabiülema kolonelleitnant Mati Tikerpuuga ning tutvus Eestis teeniva üksuse tegevusega.

"Meie rotatsioonil on mitu olulist eesmärki - me harjutame Eesti maastikul, mis ei ole üks kergemaid ning saame seeläbi tugevamaks ja teeme koostööd Eesti kaitseväelastega, mis tugevdab meie liitlassuhteid," ütles brigaadikindral Sollfrank ja tänas Eesti riiki ning kaitseväge sooja vastuvõtu eest.

Saksa kaitseväelaste eesmärk on tutvuda Eesti maastiku ja väljaõppetingimustega ning harjutada koos Eesti kaitsejõudude ja teiste siin viibivate liitlasüksustega. Üksus jõudis Eestisse juuli alguses ning jääb Tapale kuni septembri lõpuni.

Kolmekuuline rotatsioon on jagatud kaheks pooleteise kuu pikkuseks tsükliks, milles osalevad 231. mägijäägripataljoni kaks erinevat kompaniid. Kokku on Saksa kontingendi suurus ligi 200 inimest.

Mägijäägrite üksused on spetsialiseerunud raskel maastikul ning ekstreemsetes ilmastikutingimustes tegutsemisele. Eestis teenivate üksuste relvastusse kuuluvad jalaväe lahingumasinad Boxer ja luuresoomukid Eagle. 231. mägijäägripataljoni kodubaas asub Bad Reichenhallis Lõuna-Saksamaal. 

Toimetaja: Laur Viirand



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: