Urm: Eesti eesistumise võtmeküsimuseks on inimesed ({{commentsTotal}})

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kommunikatsioonijuhi Tiina Urmi sõnul eesistumise võtmeküsimuseks eelkõige selle ülesande täitmisega tegelema hakkavad inimesed.

Kuigi ametlikku kinnitust veel ei ole, on väga tõenäoline, et Eestist saab Euroopa Liidu eesistujariik pool aastat varem, ehk 2017. aasta juulist. Eesistumise perioodiks jääks sellisel juhul ikkagi pool aastat. Perioodi ettevalmistustega seotud inimesed ütlevad, et ees on keerulised ajad, kuid Eesti tuleb sellega toime. Eesistumise maksumus Eesti jaoks on 75 miljonit eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui Suurbritannia otsustas Euroopa Liidust lahkuda, tekkis peagi küsimus, mis saab nende 2017. aasta teise poolde plaanitud Euroopa Liidu eesistumisest. Eesti edastas Brüsselile seisukoha.

"Tõepoolest, meie esimene eelistus oleks olnud 2018. esimene poolaasta, aga me oleme valmis ka tegema 2017. teisel poolaastal," kommenteeris riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees kalle Palling (RE)

Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise reeglid on Pallingu sõnul nii karmid, et sellest tulenevalt langesid ära ka variandid olla pikemalt eesistujamaa või tuua mõni teine riik vahele.

"Igal juhul oleme valmis, ega Eesti huvides ei ole ju juhtimiskriisi esilekutsumine, et olukord on niigi keeruline seoses Suurbritannia lahkumise sooviga EL-ist ja kindlasti Eesti saab sellega ilusasti hakkama," arvas Palling.

Eesti eestistumise kogueelarve on 75 miljonit eurot. Sellest kõige suurema kulu, ehk 43 miljonit eurot moodustavad töötasud ja pikaajaliste lähetustega seotud kulud, 15 miljonit eurot neelavad üle kahesaja siin toimuva konverentsi, kohtumise ja visiidi, 12 miljonit eurot kulub kontorikohtade loomisele ja lühiajalistele lähetustele ning 5 miljonit läheb välisprogrammile üritustele ehk Eesti tutvustamisele Euroopa ja mujal. Kogu eelarve oli jaotatud kolme aasta peale.

Rahandusminister Sven Sesteri (IRL) sõnul oli seni arvestatud, et 2017. aastal on eesistumise kulusid riigieelarves 30 miljonit eurot ja 2018. aastal 40 miljonit eurot. Kui aga eesistumine nihkub pool aastat varasemaks, tuleb leida kõik 70 miljonit juba järgmisel aastal.

"Eesti on tubli väikeriik, kes on alati täitnud oma ülesanded, täidab ka need ära. Järgmise aasta eelarvet koostades võtame sel juhul ka arvesse täiendavate finantsvajaduste olemasolu järgmise aasta sügiseks," rääkis Sester.

Rahaline pool on üks asi, kuid eesistumise nihkumine tähendab ka kõikide muude protsesside kiirendamist. Varem peavad valmima programm, sündmuspaigad, ajakava tuleb ümber teha.

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kommunikatsioonijuht Tiina Urm ütles, et eesistumise võtmeküsimuseks on aga inimesed.

"See on see koht, millega me olem alustanud kõige varem, ehk siis personali ja inimeste ja rollijaotuse planeerimine on alanud juba ammu ja inimeste koolitamine juba käib. Loomulikult see varasemaks toomine tähendaks inimeste jaoks seda, et kõik muutub märksa pingelisemaks ja intensiivsemaks, tuleb samal ajal tegeleda juba sisulistesse teemadesse sisse elamisega," sõnas ta.

Eesistumise läbiviimises lööb otseselt kaasa rohkem kui 1000 inimest.

Toimetaja: Laur Viirand



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: