Urm: Eesti eesistumise võtmeküsimuseks on inimesed ({{commentsTotal}})

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kommunikatsioonijuhi Tiina Urmi sõnul eesistumise võtmeküsimuseks eelkõige selle ülesande täitmisega tegelema hakkavad inimesed.

Kuigi ametlikku kinnitust veel ei ole, on väga tõenäoline, et Eestist saab Euroopa Liidu eesistujariik pool aastat varem, ehk 2017. aasta juulist. Eesistumise perioodiks jääks sellisel juhul ikkagi pool aastat. Perioodi ettevalmistustega seotud inimesed ütlevad, et ees on keerulised ajad, kuid Eesti tuleb sellega toime. Eesistumise maksumus Eesti jaoks on 75 miljonit eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui Suurbritannia otsustas Euroopa Liidust lahkuda, tekkis peagi küsimus, mis saab nende 2017. aasta teise poolde plaanitud Euroopa Liidu eesistumisest. Eesti edastas Brüsselile seisukoha.

"Tõepoolest, meie esimene eelistus oleks olnud 2018. esimene poolaasta, aga me oleme valmis ka tegema 2017. teisel poolaastal," kommenteeris riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees kalle Palling (RE)

Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise reeglid on Pallingu sõnul nii karmid, et sellest tulenevalt langesid ära ka variandid olla pikemalt eesistujamaa või tuua mõni teine riik vahele.

"Igal juhul oleme valmis, ega Eesti huvides ei ole ju juhtimiskriisi esilekutsumine, et olukord on niigi keeruline seoses Suurbritannia lahkumise sooviga EL-ist ja kindlasti Eesti saab sellega ilusasti hakkama," arvas Palling.

Eesti eestistumise kogueelarve on 75 miljonit eurot. Sellest kõige suurema kulu, ehk 43 miljonit eurot moodustavad töötasud ja pikaajaliste lähetustega seotud kulud, 15 miljonit eurot neelavad üle kahesaja siin toimuva konverentsi, kohtumise ja visiidi, 12 miljonit eurot kulub kontorikohtade loomisele ja lühiajalistele lähetustele ning 5 miljonit läheb välisprogrammile üritustele ehk Eesti tutvustamisele Euroopa ja mujal. Kogu eelarve oli jaotatud kolme aasta peale.

Rahandusminister Sven Sesteri (IRL) sõnul oli seni arvestatud, et 2017. aastal on eesistumise kulusid riigieelarves 30 miljonit eurot ja 2018. aastal 40 miljonit eurot. Kui aga eesistumine nihkub pool aastat varasemaks, tuleb leida kõik 70 miljonit juba järgmisel aastal.

"Eesti on tubli väikeriik, kes on alati täitnud oma ülesanded, täidab ka need ära. Järgmise aasta eelarvet koostades võtame sel juhul ka arvesse täiendavate finantsvajaduste olemasolu järgmise aasta sügiseks," rääkis Sester.

Rahaline pool on üks asi, kuid eesistumise nihkumine tähendab ka kõikide muude protsesside kiirendamist. Varem peavad valmima programm, sündmuspaigad, ajakava tuleb ümber teha.

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kommunikatsioonijuht Tiina Urm ütles, et eesistumise võtmeküsimuseks on aga inimesed.

"See on see koht, millega me olem alustanud kõige varem, ehk siis personali ja inimeste ja rollijaotuse planeerimine on alanud juba ammu ja inimeste koolitamine juba käib. Loomulikult see varasemaks toomine tähendaks inimeste jaoks seda, et kõik muutub märksa pingelisemaks ja intensiivsemaks, tuleb samal ajal tegeleda juba sisulistesse teemadesse sisse elamisega," sõnas ta.

Eesistumise läbiviimises lööb otseselt kaasa rohkem kui 1000 inimest.

Toimetaja: Laur Viirand



Euroopa Liit ravib üheskoos e-tervise süsteemi

Euroopa Liidu riigid on nüüdseks teinud juba aastaid koostööd e-tervise valdkonnas, kuid tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul pole ühendus olnud uute lahenduste leidmisel piisavalt ambitsioonikas ja kiire. Ka Eesti tervise infosüsteem otsib endiselt viise, kuidas andmeid paremini töödelda ja eri osapooli kaasata.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.
Munamägi on kõrgem: Eesti loobub kõrguste arvutamisel Kroonlinna nullist

Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eesti loobub.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

"Eesti mängu" seitsmes hooaeg"Eesti mängu" seitsmes hooaeg
TEST: Kas oled "Eesti mängu" uueks hooajaks valmis?

Suvine mälumängusaade "Eesti mäng" alustab tänasest oma seitsmendat hooaega. Pane ennast testis proovile, kas vaim on uueks hooajaks valmis.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

Melanoomi rakk.Melanoomi rakk.
Isikustatud vähivaktsiin tõrjus inimkatsetes edukalt nahavähki

Kasvajarakkude DNA põhjal loodud vähivaktsiin aitas kahes kliinilises katses tosinal melanoomi põdenud patsiendil ennetada vähi naasmist vähemalt kahe aasta vältel, teatavad kaks sõltumatut teadlasrühma. Hetkel jääb aga veel ebaselgeks, kui palju personaliseeritud vähivaktsiinid maksma hakkaks ja millal need argikasutusse jõuavad.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema