Varasem eesistumine ohustaks enim tippsündmusi kultuurikatlas ({{commentsTotal}})

Kultuurikatla ruumid sinises valguses.
Kultuurikatla ruumid sinises valguses. Autor/allikas: Sander Ilvest/Postimees/Scanpix

Eesti varasem Euroopa Liidu (EL) eesistumine ohustab kõige enam paarikümne kõrgetasemelise sündmuse korraldamist Tallinna Kultuurikatklas, mille ruumid võivad 2017. aasta teiseks pooleks olla juba lihtsalt välja renditud.

Kui eesiistumine peaks varasemaks nihkuma, tekib küsimus kultuurikatla ruumide kättesaadavuses, kuna on selge, et kultuurikatel on 2017. aasta teiseks pooleks juba üritusi kavandatud, ütles Eesti EL-i Nõukogu eesistumise meedianõunik Triin Oppi BNS-ile. Seetõttu on kultuurikatel praegu korraldusmeeskonna jaoks kõige tähtsam.

"Oleme hoiatanud koostööpartnereid ja ka kultuurikatelt, et ajalise ettepoole nihkumise puhul tuleb meil planeeritud ajakavad ümber vaadata ning niipea, kui eesistumise aja osas on kindel otsus paigas, alustame detailsemaid läbirääkimisi," ütles Oppi.

Kuigi eesistumise nihkumise korral oleks Eesti ajaliselt suure surve all, kuna kokkulepped ja plaanid tuleb ümber organiseerida, saaks Eesti Oppi sõnul sellega siiski hakkama." Eesti on eesistumiseks aegsasti ja korralikult valmistunud," lisas ta.

Küsimuse peale, kui palju suureneks eesistumise eelarve, vastas Oppi, et seda on praegu väga raske öelda, kuna muutujaid on palju. "Inimesed peavad tööd alustama suurema tempoga ja varem, ning meie eelarvest enam kui poole moodustabki inimeste töö tasustamine ja neile vajalike töötingimuste loomine," ütles ta.

Eesti on eesistumiskuludeks ette näinud 76 miljonit eurot, mis seni jagunes kolme aasta peale. Osa eelarvest, viie miljoni ulatuses, oli plaanis käiku võtta juba tänavu ning ülejäänud osa jagunenuks dünaamiliselt kasvades 2017. ja 2018. aasta peale vastavalt summas 30 ja 40 miljonit eurot.

Rahandusminister Sven Sester ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et kui Eesti peab olema 2017. aasta teises pooles eesistuja, siis eelarves ei ole veel sellega arvestatud ja sügisel riigieelarve kokkupanekul tuleb arvestada, millised kulud tuua 2018. aastast 2017. aastasse.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: