Varasem eesistumine ohustaks enim tippsündmusi kultuurikatlas ({{commentsTotal}})

Kultuurikatla ruumid sinises valguses.
Kultuurikatla ruumid sinises valguses. Autor/allikas: Sander Ilvest/Postimees/Scanpix

Eesti varasem Euroopa Liidu (EL) eesistumine ohustab kõige enam paarikümne kõrgetasemelise sündmuse korraldamist Tallinna Kultuurikatklas, mille ruumid võivad 2017. aasta teiseks pooleks olla juba lihtsalt välja renditud.

Kui eesiistumine peaks varasemaks nihkuma, tekib küsimus kultuurikatla ruumide kättesaadavuses, kuna on selge, et kultuurikatel on 2017. aasta teiseks pooleks juba üritusi kavandatud, ütles Eesti EL-i Nõukogu eesistumise meedianõunik Triin Oppi BNS-ile. Seetõttu on kultuurikatel praegu korraldusmeeskonna jaoks kõige tähtsam.

"Oleme hoiatanud koostööpartnereid ja ka kultuurikatelt, et ajalise ettepoole nihkumise puhul tuleb meil planeeritud ajakavad ümber vaadata ning niipea, kui eesistumise aja osas on kindel otsus paigas, alustame detailsemaid läbirääkimisi," ütles Oppi.

Kuigi eesistumise nihkumise korral oleks Eesti ajaliselt suure surve all, kuna kokkulepped ja plaanid tuleb ümber organiseerida, saaks Eesti Oppi sõnul sellega siiski hakkama." Eesti on eesistumiseks aegsasti ja korralikult valmistunud," lisas ta.

Küsimuse peale, kui palju suureneks eesistumise eelarve, vastas Oppi, et seda on praegu väga raske öelda, kuna muutujaid on palju. "Inimesed peavad tööd alustama suurema tempoga ja varem, ning meie eelarvest enam kui poole moodustabki inimeste töö tasustamine ja neile vajalike töötingimuste loomine," ütles ta.

Eesti on eesistumiskuludeks ette näinud 76 miljonit eurot, mis seni jagunes kolme aasta peale. Osa eelarvest, viie miljoni ulatuses, oli plaanis käiku võtta juba tänavu ning ülejäänud osa jagunenuks dünaamiliselt kasvades 2017. ja 2018. aasta peale vastavalt summas 30 ja 40 miljonit eurot.

Rahandusminister Sven Sester ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et kui Eesti peab olema 2017. aasta teises pooles eesistuja, siis eelarves ei ole veel sellega arvestatud ja sügisel riigieelarve kokkupanekul tuleb arvestada, millised kulud tuua 2018. aastast 2017. aastasse.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: