Tartus algas taas heitlus ühiselamukohtade pärast ({{commentsTotal}})

Eile südaööl algas taotluste esitamine kohtade saamiseks Tartu ülikooli ühiselamutesse. Esmakursuslastele on ette nähtud umbes 500 ühiselamuskohta, aga täna lõunaks oli taotluste koguarv juba üle 660. See tähendab, et sarnaselt varasemate aastatega ootab tudengeid tõenäoliselt ees elamiskohtade põud.

Tartu üliõpilasküla kaheksas ühiselamus on kokku 3200 majutuskohta, kuid igal aastal on hulk üliõpilasi, kes jäävad soodsast elamiskohast ilma, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Esmakursuslasel, kes on ühiselamu järjekorras aga näiteks 400. kohal, ei tasu siiski meelt heita, sest värskeid tudengeid võetakse vastu eelisjärjekorras ning palju taotlusi langeb aja jooksul ka ära.

Sel aastal on esmakursuslastele kaheksas ühiselamus ette nähtud 500 kohta. Taotlusi vaatab Tartu üliõpilasküla läbi esitamise järjekorras ehk "kes ees, see mees".

"Kui nüüd Tartu ülikooli esmakursuslaste taotlused on rahuldatud ja rohkem neid ei ole, siis augustis, kui kohti on üle, siis me saame teha pakkumisi ka vanematele Tartu ülikooli tudengitele või teiste koolide tudengitele," selgitas Tartu Üliõpilasküla majutusjuht Janika Hango.

Kui koht kaheses renoveeritud ühiselamutoas maksab 73 eurot kuus, siis renoveerimata ühiselamutes saab elada suisa 24-eurose kuuüüri eest. Need, kes üliõpilaselamus kohta ei saa, peavad vaatama üürituru poole. See on aga oluliselt kallim ning sealgi on parimad palad juba ära võetud.

"Ütleme niimoodi, et hetkel veel on, aga kõige kriitilisem aeg jõuab kätte augusti lõpus. Et kindlasti ei tasuks jätta augusti lõpule seda valikut. Et targemad on juba jaanipäeva paiku juba need parimad pakkumised ära krapsanud. Et üldiselt on niimoodi, et lõpuks jäävad need kallimad alles ja siis tuleb lihtsalt nende vahelt valida," rääkis Robinson kinnisvara maakler Aleks Auling ja lisas, et tudengid on seni võtnud kortereid, mille üürimine on umbes 250-300 eurot kuus.

Kinnisvaramaakler soovitas soodsa korteri otsijatel vaadata Annelinna poole. "Kõigile see ei pruugi sobida, et seal on paneelikad, küll aga on seal palju pakkumisi ja hea hinnaga ja kindlasti leiab sealt midagi sobivat," märkis Auling ja soovitas tudengitel kiirustada.

Toimetaja: Laur Viirand



UUDISED
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: