Kohtutäiturite koda: praegune plaan vahekohtute reguleerimiseks kaotaks nende mõtte ({{commentsTotal}})

{{1469126326000 | amCalendar}}

Eesti kohtutäiturite koda leiab, et kuigi vahekohtute süsteemi reguleerimist on vaja, tekitab justiitsministeeriumi praegune plaan küsimusi.

Tavakohtute kõrval tegutsevad eraõiguslikud vahekohtud võivad tulevikus saada rangemalt reguleeritud. Vahekohtute pidajad leiavad aga, et uus regulatsioon kaotaks vahekohtute mõtte, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vahekohtud on asutused, mille saavad moodustada ettevõtted ise. Vahekohtuid kasutavad suured äriettevõtted omavaheliste vaidluste lahendamiseks, kuid ka näiteks kiirlaenuandjad, et võlglaste käest võlad kiiremini kätte saada. Tihtipeale on vahekohtusse minek juba laenulepingusse sisse kirjutatud.

Üle-eelmise aasta seisuga tegid vahekohtud Eestis 1900 otsust. Pikka aega oli vahekohtu otsus sundtäidetav ja tavakohus seda üle kontrollima ei pidanud. Plaanitav muudatus annaks aga vahekohtu otsusele jõu alles siis, kui sellel on ka tavakohtu tempel.

"See aitab siis kaitsta just selliste ebaausate või ebaõiglaste vahekohtu otsuste eest. Muidu peaks inimene hakkama ise nendega hiljem kohtus maadlema ja oma õigust taga ajama, aga kui me selle täidetavaks tunnistamise menetluse sinna lisame, siis sellisel juhul tehakse see samm ennem ära just sissenõudja poolt," selgitas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus.

Tavakohtus vaadataks üle vahekohtu menetluse üldised reeglid. Näiteks see, kas kokkulepe vahekohtu pidamiseks on üldse sõlmitud. Vaidluse sisusse tavakohus süübima ei hakka.

Samas on paratamatu, et kohtute töökoormus tõuseb märkimisväärselt. Vahekohtud ise leiavad ka, et menetlus muutuks sissenõudja jaoks kallimaks ja aeganõudvamaks ning seaduseelnõu näol on tegu ministeeriumipoolse ülereageerimisega.

"Usun, et on poliitilised põhjused, aga probleem ei ole suur. Kuskilt ei ole näha, retoorika on see, et kuskil on massiliselt vahekohtute kuritarvitamisi, tegelikult ministeerium oma eelnõu seletuskirjas on möönnud, et nad ei tea seda," rääkis vandeadvokaat Ott Saame.

Ka Eesti kohtutäiturite koda leiab, et vahekohtute süsteemi reguleerimist on küll vaja, kuid praegu plaanitav regulatsioon kaotab vahekohtute mõtte.

"Küsimus on ju selles, et kui vahekohtud lähevad kohtulikule kontrollile, kohus peab selle ära legaliseerima, siis põhimõtteliselt pole enam vahekohtul mõtet ju, siis võib ju otse kohe kohtusse pöörduda," märkis kohtutäitur Mati Kadak.



uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: