Kohtutäiturite koda: praegune plaan vahekohtute reguleerimiseks kaotaks nende mõtte ({{commentsTotal}})

{{1469126326000 | amCalendar}}

Eesti kohtutäiturite koda leiab, et kuigi vahekohtute süsteemi reguleerimist on vaja, tekitab justiitsministeeriumi praegune plaan küsimusi.

Tavakohtute kõrval tegutsevad eraõiguslikud vahekohtud võivad tulevikus saada rangemalt reguleeritud. Vahekohtute pidajad leiavad aga, et uus regulatsioon kaotaks vahekohtute mõtte, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vahekohtud on asutused, mille saavad moodustada ettevõtted ise. Vahekohtuid kasutavad suured äriettevõtted omavaheliste vaidluste lahendamiseks, kuid ka näiteks kiirlaenuandjad, et võlglaste käest võlad kiiremini kätte saada. Tihtipeale on vahekohtusse minek juba laenulepingusse sisse kirjutatud.

Üle-eelmise aasta seisuga tegid vahekohtud Eestis 1900 otsust. Pikka aega oli vahekohtu otsus sundtäidetav ja tavakohus seda üle kontrollima ei pidanud. Plaanitav muudatus annaks aga vahekohtu otsusele jõu alles siis, kui sellel on ka tavakohtu tempel.

"See aitab siis kaitsta just selliste ebaausate või ebaõiglaste vahekohtu otsuste eest. Muidu peaks inimene hakkama ise nendega hiljem kohtus maadlema ja oma õigust taga ajama, aga kui me selle täidetavaks tunnistamise menetluse sinna lisame, siis sellisel juhul tehakse see samm ennem ära just sissenõudja poolt," selgitas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus.

Tavakohtus vaadataks üle vahekohtu menetluse üldised reeglid. Näiteks see, kas kokkulepe vahekohtu pidamiseks on üldse sõlmitud. Vaidluse sisusse tavakohus süübima ei hakka.

Samas on paratamatu, et kohtute töökoormus tõuseb märkimisväärselt. Vahekohtud ise leiavad ka, et menetlus muutuks sissenõudja jaoks kallimaks ja aeganõudvamaks ning seaduseelnõu näol on tegu ministeeriumipoolse ülereageerimisega.

"Usun, et on poliitilised põhjused, aga probleem ei ole suur. Kuskilt ei ole näha, retoorika on see, et kuskil on massiliselt vahekohtute kuritarvitamisi, tegelikult ministeerium oma eelnõu seletuskirjas on möönnud, et nad ei tea seda," rääkis vandeadvokaat Ott Saame.

Ka Eesti kohtutäiturite koda leiab, et vahekohtute süsteemi reguleerimist on küll vaja, kuid praegu plaanitav regulatsioon kaotab vahekohtute mõtte.

"Küsimus on ju selles, et kui vahekohtud lähevad kohtulikule kontrollile, kohus peab selle ära legaliseerima, siis põhimõtteliselt pole enam vahekohtul mõtet ju, siis võib ju otse kohe kohtusse pöörduda," märkis kohtutäitur Mati Kadak.



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: