Prantsuse valitsuse tööjõureformid läbisid parlamendi ({{commentsTotal}})

Prantsusmaa peaminister Manuel Valls parlamendis.
Prantsusmaa peaminister Manuel Valls parlamendis. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Prantsuse parlament võttis neljapäeval vastu seadused tööturu reformimiseks, mis on toonud riigis kaasa kuudepikkused meeleavaldused.

Peaminister Manuel Valls kasutas kolm korda põhiseaduslikku meedet seaduste paketi vastuvõtmiseks parlamendis ilma hääletuseta, et vältida riski, et sotsialistidest erakonnakaaslased selle tõkestavad.

Pikaleveninud menetlusprotsess parlamendi kahes kojas jõudis neljapäeva pärastlõunal lõpule, kuna ükski parlamendisaadik ei algatanud valitsuse umbusaldamist.

Valls nimetas seaduste vastuvõtmist "suureks sammuks meie riigi reformimise teel: rohkem õigusi töötajatele, nähtavust väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele ja rohkem töökohti".

Valitsevad sotsialistid on tööjõureformide paketi küsimuses lõhenenud ning võimupartei seadusandjatel jäi vaid kaks häält puudu valitsuse vastu usaldushääletuse algatamisest.

Opositsioonilised vabariiklased ja Vasakrinne teatasid, et kavatsevad pöörduda seaduste hääletuseta vastuvõtmise asjus põhiseadusnõukogusse.

Valitsus püüab reformidega lihtsustada töötajate palkamist ja vallandamist, kuid oponentide hinnangul on reformipakett liigselt kaldu ettevõtete poole ega vähenda riigi 10 protsendi suurust töötuse määra. Ametiühingute sõnul nullivad reformid töökindluse ning ei langeta töötuse määra.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: