Eesistumise koordinaator: see on väga riigimehelik, et Eesti on nõus selle varem ära tegema ({{commentsTotal}})

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ettevalmistuste koordinaator Piret Lilleväli ütles "Aktuaalse kaamera" stuudiointervjuus, et kuna Eesti on teinud põhjalikke ettevalmistusi, on praegu lihtsam ka eesistumise asjus plaane ümber teha. Samuti tuleb tema hinnangul vaadata eesistumise valguses nn suurt pilti.

"Tuleb tunnistada, et nagu suurem osa riike, kes teevad oma esimest eesistumist, siis alustas Eesti planeerimisega väga vara. Ja kuna me oleme korralikult valmistunud, korralikult hea plaani teinud, siis kindlasti on meil nüüd lihtsam see plaan ringi teha ja ma usun, et me peame panema kiirema käigu sisse ja saame hakkama ka eesistumisega pool aastat varem," rääkis ta.

Koordinaatori sõnul on riigieelarves eesistumise kulud ette nähtud kolmeks aastaks ja nüüd tuleb rahandusministeeriumiga koostöös leida võimalusi, et aastate vahel jaotus ringi teha. "Ja nagu rahandusminister ütles, siis see ilmselt on võimalik."

"Kindlasti on inimesed väga tähtsad, aga suurem osa nendest on juba värvatud või õigemini oma ülesanded juba saanud ja valmistub selleks. Nii et me saame ka sellega hakkama," lisas ta.

Lilleväli tunnistas, et logistiliselt on väga mitmeid probleeme. "Aga samas ma usun, et nad on kõik ületatavad ja meil on väga head koostööpartnerid."

Koordinaator oli veendunud, et mingit ületamatut takistust Eesti jaoks ei ole ja kindlasti tuleb vaadata ka nö suurt pilti.

"Sõltumata sellest, et meie peame tegema palju muudatusi, mis kõik võib-olla meile väga ei meeldi, siis olukorras, kus Euroopa Liidus on väga rasked ajad, ei ole küll kuidagi abiks see, kui tekitatakse veel mingi kriis eesistumise järjekorra pärast. Ma arvan, et see on väga riigimehelik ja õige, et me oleme nõus selle siiski varem ära tegema," rõhutas Lilleväli.

Eestistumise tippsündmuste toimumiskohaks valitud Tallinna Kultuurikatel on tema sõnul põhimõtteliselt valmis.

"Tegelikult me tegelesime seal pikka aega juba ruumiprogrammiga ja kogu liikumise logistikaga, turvalisuse teemadega. Me tegeleme sellega edasi. Kindlasti on natukene võib-olla teised tingimused aastal 2017, kui oleks olnud aastal 2018, aga ma arvan, et me saame ka seal hakkama ja Kultuurikatel on meile seni olnud väga hea partner," märkis Lilleväli.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: