Eesistumise koordinaator: see on väga riigimehelik, et Eesti on nõus selle varem ära tegema ({{commentsTotal}})

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ettevalmistuste koordinaator Piret Lilleväli ütles "Aktuaalse kaamera" stuudiointervjuus, et kuna Eesti on teinud põhjalikke ettevalmistusi, on praegu lihtsam ka eesistumise asjus plaane ümber teha. Samuti tuleb tema hinnangul vaadata eesistumise valguses nn suurt pilti.

"Tuleb tunnistada, et nagu suurem osa riike, kes teevad oma esimest eesistumist, siis alustas Eesti planeerimisega väga vara. Ja kuna me oleme korralikult valmistunud, korralikult hea plaani teinud, siis kindlasti on meil nüüd lihtsam see plaan ringi teha ja ma usun, et me peame panema kiirema käigu sisse ja saame hakkama ka eesistumisega pool aastat varem," rääkis ta.

Koordinaatori sõnul on riigieelarves eesistumise kulud ette nähtud kolmeks aastaks ja nüüd tuleb rahandusministeeriumiga koostöös leida võimalusi, et aastate vahel jaotus ringi teha. "Ja nagu rahandusminister ütles, siis see ilmselt on võimalik."

"Kindlasti on inimesed väga tähtsad, aga suurem osa nendest on juba värvatud või õigemini oma ülesanded juba saanud ja valmistub selleks. Nii et me saame ka sellega hakkama," lisas ta.

Lilleväli tunnistas, et logistiliselt on väga mitmeid probleeme. "Aga samas ma usun, et nad on kõik ületatavad ja meil on väga head koostööpartnerid."

Koordinaator oli veendunud, et mingit ületamatut takistust Eesti jaoks ei ole ja kindlasti tuleb vaadata ka nö suurt pilti.

"Sõltumata sellest, et meie peame tegema palju muudatusi, mis kõik võib-olla meile väga ei meeldi, siis olukorras, kus Euroopa Liidus on väga rasked ajad, ei ole küll kuidagi abiks see, kui tekitatakse veel mingi kriis eesistumise järjekorra pärast. Ma arvan, et see on väga riigimehelik ja õige, et me oleme nõus selle siiski varem ära tegema," rõhutas Lilleväli.

Eestistumise tippsündmuste toimumiskohaks valitud Tallinna Kultuurikatel on tema sõnul põhimõtteliselt valmis.

"Tegelikult me tegelesime seal pikka aega juba ruumiprogrammiga ja kogu liikumise logistikaga, turvalisuse teemadega. Me tegeleme sellega edasi. Kindlasti on natukene võib-olla teised tingimused aastal 2017, kui oleks olnud aastal 2018, aga ma arvan, et me saame ka seal hakkama ja Kultuurikatel on meile seni olnud väga hea partner," märkis Lilleväli.

Toimetaja: Laur Viirand



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema