Briti kaitseminister: NATO kollektiivkaitse puhul pole mingeid lisatingimusi ({{commentsTotal}})

Briti kaitseminister Michael Fallon.
Briti kaitseminister Michael Fallon. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Suurbritannia kaitseminister Michael Fallon teatas USA vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi väljaütlemisi kommenteerides, et NATO vastastikuse kaitse garantii on pühendumus, millele pole lisatud mingeid lisatingimusi.

"See on absoluutne kohustus, et me aitame üksteist, kui üht NATO liikmesriiki rünnatakse," vahendas Reuters Washingtonis viibiva Briti kaitseministri sõnu.

Lisaks juhtis Fallon tähelepanu sellele, et NATO liikmesriigid on hakanud üha rohkem arvestama oma kohustustega alliansis ning et tegu on olulise liiduga ajal, mil Venemaa on taas esile pürgimas.

"Me näeme alliansis praegu kasvavat solidaarsust ja ühtsust," lisas ta.

Pevkur kohtus Johnsoniga, kellel NATO kollektiivkaitse toimimise asjus kahtlusi pole

Eesti siseminister Hanno Pevkur aga kohtus täna Briti välisministrti Boris Johnsoniga, kes kinnitas samuti, et kollektiivkaitse toimimist pole põhjust kahtluse alla seada.

"Arutasime Washingtonis Suurbritannia uue välisministri Boris Johnsoniga Donald Trumpi avaldust USA võimaliku käitumise kohta seoses Balti riikide ja NATO kollektiivkaitsega. Tema sõnum väga selge - Trumpi avaldus oli kohatu ja pole vähimatki põhjust seada kahtluse alla kollektiivkaitse toimimist NATO 5. artikli alusel. Brittidel, kes võtavad põhivastutuse Eestisse saabuva NATO pataljoni osas, pole mingeid kahtlusi ega "täiendavaid tingimusi" kollektiivkaitse põhimõtete austamisel ja vajadusel rakendamisel," kirjutas Pevkur oma Facebooki kontol. 

USA vabariiklaste presidendikandidaadiks tõusnud kinnisvaramagnaat Donald Trump ütles ajalehele The New York Times antud intervjuus, et lähtuks NATO liitlase sõjalisel toetamisel eelkõige sellest, kas nimetatud liitlane on ka "Ameerika Ühendriikide ees oma kohused täitnud" ehk kordas taas oma seisukohta, et liitlased peavad hakkama ise oma julgeolekusse rohkem panustama. Selles valguses tõi Trump esile just nimelt Balti riikide kaitsmise.

Täismahus saab Balti riike puudutanud osa intervjuust lugeda SIIT.

Toimetaja: Laur Viirand



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: