Danske langetas Eesti majanduskasvuprognoosi 1,9 protsendile ({{commentsTotal}})

Danske.
Danske. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Danske pank langetas peamiselt seoses Ühendkuningriigi valijate otsusega Euroopa Liidust lahkuda kaasneva ebakindlusega käesoleva aasta Eesti majanduskasvu prognoosi 0,3 protsendipunkti 1,9 protsendi tasemele ja tuleva aasta majanduskasvu prognoosi 0,4 protsendipunkti 2,1 protsendile.

Eesti peamine ekspordipartner on euroala – ligi pool kõigist kaupadest ja teenustest eksporditakse just sellele turule. Praegune segadus ja ebakindlus pidurdab investeerimis- ja tarbimisotsuseid nii ühisraha kasutavates riikides kui ka sellistes riikides, mis on Suurbritannia ja euroalaga tihedalt seotud, näiteks Skandinaaviamaades. See aga mõjutab negatiivselt Eesti eksporti ja majanduskasvu, teatas Danske.

Kõige olulisem küsimus on panga hinnangul praegu see, kui hästi suudavad poliitikud maandada riske samalaadsete rahvahääletuste korraldamise osas teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.

Euroala on juba ligi kaheksa aastat olnud kriisirežiimis. Kõigepealt oli 2008.–2009. aasta kriis, seejärel riigivõlakriis ja nüüd siis Brexitist tingitud ebakindluse periood. Suurim pikaajaline kahju, mis selle kõigega kaasneb, on oluliselt väiksem investeeringute tase võrreldes sellega, mis võiks olla ilma nende kriisideta. Investeerimisotsuste tegemisel peavad ettevõtted olema tulevikuväljavaadetes kindlad. Praegu nad seda olla ei saa.

Ehkki Brexiti otsene mõju Eestis tehtavatele investeeringutele on minimaalne, jääb investeeringute maht tänavu muudel põhjustel siiski väiksemaks. Üks peamisi põhjuseid on see, et perioodi 2007–2014 Euroopa Liidu toetused on lõppenud, samal ajal on perioodi 2014–2020 toetuste väljamaksmine aga alles algusjärgus. Euroopa Liidu toetuste väljamaksete vähenemine mõjutab peaaegu kõiki Eesti majanduse sektoreid.

Käesoleva aasta esimeses kvartalis kahanesid Eestis tehtavad investeeringud ligi 6 prtosendi võrra. Ehitussektor, eriti rajatiste ehitamine, mis sõltub suuresti EL-i ja riigi rahastusest, on kahanenud 7 protsendi võrra. Ka transpordisektoris, mis püüab ikka veel taastuda olulise Venemaa turuosa kaotusest, vähenesid investeeringud ligi 8 protsenti.

Ehkki Eesti ei sõltu väljarändajate tehtavatest maksetest nii palju kui mõni teine riik, vähendab majandusaktiivsuse langus meie peamistes väljaränderiikides ja Suurbritannia naela nõrgenemine tarbimist ilmselt mitme kümnendikprotsendi võrra, kui mitte rohkemgi.

Sellest hoolimata on tarbimine ka edaspidi peamine majanduskasvu tegur, mida omakorda mõjutab kiire palgakasv ja madal töötuse määr. Danske Banki prognoosi kohaselt jääb töötuse määr selleks ja järgmiseks aastaks napilt üle 6 protsendi. Ka palgakasvu näeme pisut üle 6 protsendi.

Toimetaja: Marek Kuul

Allikas: BNS



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: