Euroopa Liit: Türgi võimude sammud on vastuvõetamatud ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini.
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Euroopa Liidu esindajad teatasid, et Türgi võimude riigipöördekatsele järgnenud sammud haridus- ja justiitssüsteemis ning meedias on "vastuvõetamatud".

Euroopa Liidu välispoliitika juhi Federica Mogherini ja laienemisvolinik Johannes Hahni ühises avalduses kinnitati, et Euroopa Liit on väga mures seoses president Recep Tayyip Erdogani otsusega kuulutada riigis välja eriolukord, vahendas BBC.

EL-i kõrged esindajad kutsusid Türgi riigipead üles austama õigusriigi ja inimõiguste põhimõtteid.

Samuti hoiatasid nad Türgit seoses Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni kehtivuse peatamisega ning rõhutasid, et Ankara peab lähtuma tingimustest, mille alusel sellist sammu astuda saab. (Konventsiooni artikkel 15 - Toim.)

Inimõigusorganisatsioon Amnesty International on kirjeldanud Türgi võimude viimase aja tegevust kui "erakordse ulatusega mahasurumisoperatsiooni".

Türgis on ametist tagandatud üle 50 000 sõjaväelase, politseiniku, kohtuniku, riigiametniku, haridustöötaja ja ajakirjaniku. Vahistatud on umbes 9000 inimest, sealhulgas umbes 100 kindralit ja admirali.

Samuti on tehtud otsus, mille kohaselt keelatakse teadlastel ja ülikooli õppejõududel välisriikide külastamine. Kümned raadio- ja telejaamad on kaotanud litsentsid.

Euroopas on erilist tähelepanu pälvinud ka valitsuse vihjed sellele, et Türgis võidakse taastada surmanuhtlus.

Türgi võimud süüdistavad riigipöördekatse korraldamises USA-s elavat vaimulikku Fethullah Gülenit ja tema järgijaid. Gülen on aga süüdistused tagasi lükanud ja öelnud, et pigem oli riigipöördekatse lavastatud president Erdogani enda poolt.

Vallandamiste peamiseks põhjenduseks ongi toodud, et valitsusele mittelojaalsetest Güleni toetajatest tuleb riigistruktuurides vabaneda. Erakorralist olukorda on Erdogan aga põhjendanud muuhulgas sellega, et see on vajalik hoidmaks ära teist riigipöördekatset. Oma toetajaid on ta kutsunud üles seetõttu endiselt tänavatel püsima.

Paljud nii kodu- kui ka välismaal kardavad, et Erdogan ja tema liitlased kasutavad riigipöördekatset ära, et oma poliitilistest vastastest vabaneda ning riigis veelgi suurem võim haarata. Palju on juhitud tähelepanu sellele, et vahistamiste ja vallandamiste nimekirjad olid võimudel niivõrd kiirelt olemas.

Toimetaja: Laur Viirand



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: