Türgi minister: surmanuhtluse taastamine on juriidiline küsimus, mitte EL-ile meeldimise teema ({{commentsTotal}})

Bekir Bozdag
Bekir Bozdag Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Türgi justiitsminister Bekir Bozdag teatas, et küsimus, kas riigis taastatakse surmanuhtlus või mitte, tehakse juriidilisest vaatepunktist lähtudes, mitte aga tingimustel, mida Euroopa Liit tahab.

Bozdag väljendas oma seisukohta intervjuus erakanalile CNN Turk, vahendas Reuters.

Türgi asepeaminister Numan Kurtulmus ütles teisipäeval, et põhimõtteliselt on võimalik põhiseadust muuta ka nii, et surmanuhtlust saab rakendada ka tagasiulatuvalt, kuid see polevat tema sõnul prioriteet.

Türgi president Recep Tayyip Erdogan keeldus teisipäeval CNN-ile antud intervjuus välistamast võimalust, et tuhandeid riigipöördekatse järel vahistatud inimesi ootab karistusena ees surmanuhtlus, kuigi teda on hoiatatud, et see võib nullida Türgi võimalused Euroopa Liiduga liituda.

Erdogan ütles, et äsja aset leidnud riigipöördekatse oli reeturlik kuritegu. Tema sõnul on Türgi rahvas selgelt välja öelnud, et nemad soovivad pööret kavandanud terroristide surma.

"Pärast nii mitmeid terrorismijuhtumeid on inimestel nüüd idee, et need terroristid tuleb tappa, see on nende seisukoht, nad ei näe mingit muud lahendust," sõnas president.

Tema sõnul ei mõista inimesed, miks peaks kurjategijaid aastaid vanglatoidul pidama.

"Nad tahavad asjale kiiret lõppu, sest inimesed on kaotanud sugulasi, naabreid, lapsi... Nad kannatavad, seega ollakse väga tundlikud ja me peame käituma väga mõistlikult ja tundeliselt," selgitas Erdogan.

Ta lisas, et surmanuhtluse võimaldamiseks peaks parlament otsustama põhiseadust muuta ning kui seda tehakse, siis tema presidendina kiidab parlamendi otsuse, milline see ka poleks, heaks.

Türgis kaotati surmanuhtlus rahuaja kuritegude eest 2002. aastal, 2004. aastal kaotati aga surmanuhtlus mitmete Euroopa Liidu kannustatud inimõigusreformide tulemusel täielikult.

Euroopa Liidu juhid on hoiatanud, et surmanuhtluse taastamine ei sea ohtu mitte ainult liitumist Euroopa Liiduga, vaid ka Türgi staatuse EL-i kandidaatriigina laiemalt.

Toimetaja: Laur Viirand



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: