Mõned Vabaerakonna saadikud ei ole oma toetuses Allar Jõksile kindlad ({{commentsTotal}})

Jüri Adams (vasakul).
Jüri Adams (vasakul). Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Kuigi Vabaerakond kinnitas fraktsiooni tasandil toetust Allar Jõksile juba maikuu lõpus, ei ole mõned fraktsiooni liikmed kindlad, kas nad Jõksi üles seadmiseks riigikogus oma allkirja annaksid.

ERR-i uudisteportaal küsis Vabaerakonna fraktsiooni liikmetelt, kas nad kavatsevad anda allkirja Allar Jõksi üles seadmiseks presidendikandidaadina riigikogus.

"Ei oska teile midagi vastata. On veel liiga vara. Ei kavatse ühtegi allkirjade kogumist ise alustada. Keegi teine ei ole ka tulnud allkirja küsima," vastas näiteks Jüri Adams.

Ka Krista Aru ütles, et ei ole veel oma otsust teinud. "Ei taha olla pealiskaudne ega asjaga kiirustada. Pole veel isegi kõiki olemasolevaid materjale läbi töötanud," lausus. Vabaerakonna esinduskogu on ka alles 5. augustil, kuulan ka selle ära. Otsustan ise ja keegi mind ei mõjuta, seda võin küll öelda," rääkis Aru.

Samuti ei ole Jõksi toetamise osas otsustanud Külliki Kübarsepp. "Hetkel ma ei oma lõplikku seisukohta, kellele kandidaadiks esitamise allkiri anda. Ametliku allkirja andmise palvega minu poole ei ole pöördutud. Oma seisukoha kujundan peale arutelusid erakonnas, fraktsioonis ja mõttekaaslastega.," vastas Kübarsepp.

Jõksile on oma allkirja suure tõenäosusega andmas Andres Herkel, Andres Ammas ja Monika Haukanõmm. Ain Lutsepp ja Artur Talvik ERR-i päringule kahjuks ei vastanud.

Vabaerakonna esinduskogu arutab presidendivalimisi 5. augustil.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: