WSJ: Vene lennukid pommitasid Süürias USA eriväelaste baasi ({{commentsTotal}})

{{1469184105000 | amCalendar}}
Vene sõjalennuk Süürias pommitamas.
Vene sõjalennuk Süürias pommitamas. Autor/allikas: Video stoppkaader/AFP/Scanpix

Ajalehe The Wall Street Journal andmetel pommitasid Venemaa lennukid Süürias Jordaania piiri lähistel sõjaväebaasi, mida kasutavad USA ja Briti eriväelased.

Õhurünnak leidis aset eelmisel kuul, kirjutas väljaanne.

Väidetavalt oli umbes 20 Briti eriüksuslast salajasest At-Tanfi baasist lahkunud vaid 24 tundi enne 16. juunil toimunud õhurünnakut.

USA, Briti ja Venemaa kaitseministeerium pole juhtumit ametlikult kommenteerinud, kuid USA sõjaväe- ja luureametnike sõnul olid nii 16. juuni juhtum kui ka sellele järgnenud õhurünnak ühe Luure keskagentuuriga (CIA) seotud mässuliste baasi vastu osa Moskva kampaaniast sundida president Barack Obama administratsiooni tegema venemaaga tihedamat koostööd Süüria õhuruumis.

Kui Pentagoni ja CIA esindajad võtsid pärast rünnakut, mis oleks võinud lõppeda ka USA ja Briti sõjaväelaste surmaga, karmima seisukoha, siis Valge Maja ning välisministeerium soovisid hoiduda olukorra suuremast eskaleerimisest ning otsustasid kompromissi kasuks.

Seega sõlmiti eelmisel nädalal Moskvat külastanud USA välisministri John Kerry poolt esialgne lepe, et USA ja Venemaa teevad koostööd Al-Qaeda kohaliku haru ehk Nusra Rinde vastu suunatud tegevuses. Vastutasuks Moskva rahvusvahelise isolatsiooni leevendamise eest, peatab Venemaa õhurünnakud USA poolt toetatud mässuliste vastu ning ohjeldab selles küsimuses ka Süüria režiimi õhuväge.

Praegu kestavad USA ja Venemaa ametnike läbirääkimised selle üle, millised on täpsemalt need Süüria piirkonnad, kus Venemaa peab õhurünnaku korraldamiseks saama Washingtonilt heakskiidu.

Kokkuleppe toetajad räägivad, et see võimaldab USA-l rünnata Nusra Rinnet edaspidi ja piirkondades, mida nad pole saanud pikka aega pommitada seal asuvate Venemaa üksuste tõttu. Samuti saadi leppe abil kaitse USA liitlastele, keda olid seni tabanud Venemaa ja Süüria valitsusvägede õhurünnakud.

Leppe kriitikud Pentagonist ja CIA-st aga rõhutavad, et Valge Maja andis järele Moskva poolt avaldatud survele ning et miski ei andvat alust arvata, et Venemaa ka kokkuleppest tegelikult kinni peab.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: