IMF-i juht Lagarde peab siiski Prantsusmaal kohtu ette astuma ({{commentsTotal}})

IMF-i juht Christine Lagarde.
IMF-i juht Christine Lagarde. Autor/allikas: Mandel Ngan/AFP/Scanpix

Prantsusmaa apellatsioonikohus otsustas, et endisel rahandusministril ja praegusel Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juhil Christine Lagarde'il tuleb seoses ärimees Bernard Tapie'd puudutava rahastamisafääriga ikkagi kohtu ette astuda, vahendas BBC.

Lagarde'i üle hakatakse kohut mõistma spetsiaalses kohtuinstantsis, mis tegeleb ministrite poolt oma ametiajal tehtud rikkumistega, vahendasid BBC ja Reuters.

2008. aastal, president Nicolas Sarkozy valitsusajal maksti ärimees Bernard Tapie'le 400 miljonit eurot kompensatsiooni ühe ettevõtte müügiga seoses. Samas on teada, et Tapie toetas 2007. aastal rahaliselt Sarkozy valimiskampaaniat. Kompensatsiooni maksmise ajal oli Lagarde rahandusminister ning nüüd süüdistatakse teda kuritegelikus hooletuses.

Tapie oli kunagi oluline osanik sporditoodete firmas Adidas, kuid pidi oma osaluse 1993. aastal maha müüma, et sotsialistide valitsuses ministriks hakata. Hiljem kaebas ta aga kohtusse panga Crédit Lyonnais, sest oli arvamusel, et osaliselt riigile kuuluv pank pettis teda ja hindas Adidase ning seega ka tema aktsiate väärtuse tegelikust madalamaks. Kohtuvaidlus jõudis lõpuks Lagarde'i juhitud kolmeliikmelise arbitraažikomisjoni kätte ning seal otsustati ärimehele kompensatsiooni maksta.

Uurijad on aga veendunud, et Tapie'le kompensatsiooni maksmine oli vastuteene Sarkozy valimiskampaania toetamise eest.

Esialgne otsus kohtu ette astumise asjus tehti juba eelmise aasta detsembris, kuid siis teatas Lagarde'i advokaat, et peab kohtu otsust oma kliendi vastu menetlust alustada arusaamatuks ning kinnitas, et IMF-i juht kaebab selle edasi. Kusjuures Prantsusmaa kohus on varem juba teinud ühe otsuse, mille kohaselt Lagarde'i suhtes menetlust ei alustatud.

Lagarde sai IMF-i juhiks 2011. aastal, kui ta vahetas välja skandaalse Dominique Strauss-Kahni. Käesoleva aasta veebruaris valiti ühehäälselt oma ametiaega jätkama.

Toimetaja: Laur Viirand



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: