Armeenia president kutsus politseijaoskonna hõivajad alla andma ({{commentsTotal}})

Protestijad nõudsid pantvangikriisi rahumeelset lahendamist.
Protestijad nõudsid pantvangikriisi rahumeelset lahendamist. Autor/allikas: Hrant Khachatryan/Reuters/Scanpix

Armeenia president Serž Sargsjan kutsus politseijaoskonna ja pantvangid hõivanud relvastatud rühmitust vaoshoitusele ja alla andma.

"Pantvangid tuleb vabastada. Relvarühm peab relvad maha panema. Asi lahendatakse rangelt Armeenia põhiseadust ja teisi seadusi järgides. Kõik isikliku kättemaksu katsed tõkestatakse seaduse jõuga," ütles Sargsjan jõuametkondade juhtide nõupidamisel.

Presidendi pressiteenistuse teatel märkis Sargsjan, et olukorra rahumeelseks lahendamiseks tuleb rakendada kõiki võimalikke jõupingutusi.

Ta juhtis tähelepanu, et kõiki eeldatavaid õigusrikkumisi tuleb uurida erapooletult ja kõigekülgselt, samuti süüdlaste karistamise möödapääsmatust.

"Need päevad on meie riigile olnud rasked ja vastutusrikkad. Põhjusi ma praegu ei käsitle. Selleks ei ole aeg. Ütlen vaid, et peame sellest õppima," sõnas president.

Pühapäeva hommikul hõivas rühm relvastatud isikuid Jerevanis Erebuni linnajaos asuva politsei ja sisevägede peakorteri, nõudes opositsioonirühmituse Asutav Parlament koordineerija Žirair Sefiljani vabastamist. Sefiljan viibib vangis tulirelva omamise pärast.

Rünnakus politseijaoskonnale hukkus üks ja sai viga neli inimest. Relvastatud rühm hoiab pantvangis teiste seas Armeenia asepolitseiülemat kindralmajor Vardan Egiaznarjani ja Jerevani asepolitseiülemat polkovnik Valeri Ossipjani.

Ründajad on nõudnud Armeenia presidendi Serž Sargsjani tagasiastumist ning kinnipeetud opositsiooniliidri Žirair Sefiljani vabastamist vanglast.

Esmaspäeval kogunes Jerevani tänavatele 1500 valitsusvastast meeleavaldajat, kes nõudsid kriisile rahumeelset lahendust.

Sefiljan ning tema kuus toetajat vahistati juunis. Võimude sõnul kavandasid nad rünnakuid valitsusasutuste ja telekommunikatsioonirajatiste vastu.

Sefiljan vahistati süüdistatuna "vägivaldses riigipöördes" veel 2006. aastal ning 2014. aastal.

Allikas: BNS



UUDISED
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: