Sebe: Superbusi lahkumine tähendab mõneks ajaks hõredamat graafikut ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Eero Vabamägi/Postimees/Scanpix

Odavbussiliini Simple Express omaniku Eesti Bussi sõnul on Superbusi lahkumine Eesti turult kurb sündmus ning mõneks ajaks jäävad ajagraafikusse ilmselt tühjad kohad, ent need peaksid mõne aja jooksul taas täituma ning liinivõrgustiku tihendamist kaalub kindlasti ka Simple Express.

"On kahju, kui arvestatav tegija turult lahkub," ütles AS-i Sebe ja selle tütarfirma Eesti Buss OÜ juht Sven Suurraid BNS-ile. Ta märkis, et Superbus tuli Eesti turule jõuliselt, suure käraga ning ei saa eitada, et lõi turul ka hinnad alla.

"Nende kommunikatsioon oli agressiivne ja nende bränd oli tuntud," rääkis Suurraid ja lisas, et tegu ei olnud lihtsalt suvalise tegijaga, vaid rahvusvahelise brändiga, mis oli Sebele ja odavbussifirmale Simple Express tõsine konkurent.

Sebe juht märkis, et Eestis ei ole bussiliinide käivitamine küll väga raske, aga nendest loobumine on raske. "Juhtugu, mis tahes, sa pead seda kaks aastat käitama. Tähendab, loobuda on muidugi võimalik, aga siis rakenduvad hoopis teistsugused sanktsioonid," rääkis ta.

Suurraid lisas, et seetõttu on Eesti bussiturul keeruline ka uute liinide ja väljumisaegadega eksperimenteerida, mistõttu jääb Superbusist mõneks ajaks kahtlemata järele väikene auk graafikutes, mis küll aja jooksul täitub.

"Sisuliselt, võrdleme seda asja näiteks kohukestega. Kui konkurent-naaber teeb uue hea kohukese, saad sa ka kohe luua täpselt samasuguse kohukese, lihtsalt teine moos on sees. Bussiäris nii ei ole," rääkis ta.

"Kuni kohuke teenib kasumit, siis on kohukest mõistlik ka toota, kui kohuke hakkab kahju tekkima, siis võetakse see kohe tootmisest maha," märkis ta. Praeguse ühistranspordiseaduse tõttu on transpordis aga olukord väga erinev – olgu kasum või kahjum, loa kehtivusperiood tuleb täis sõita.

Seetõttu ei olegi Superbusi liinide asendamine tema sõnul kindlasti asi, mille saaks lahendada nädalaga, ka kuu võib olla liiga väike aeg. "Hea aspekt on samas see, et nendel liinidel, kus Superbus sõidab – näiteks Tartu, Pärnu – on liinivõrk tegelikult tugev ja tarbija nii palju ei kaota," rääkis Suurraid.

Veidi pikema aja jooksul aga kindlasti auk tema sõnul täitub. "Loodus tühja kohta ei salli. Kas tuleb turule uus tegija või, kindlasti tasub analüüsimist, suurendab väljumiste arvu näiteks Simple Express," rääkis Eesti Bussi juht.

Mida saab aga tema sõnul kindlalt öelda, on see, et Simple Express tuli turule piletihindadega alates 1 eurost ning seda hinnataset plaanib bussifirma ka tulevikus säilitada. Konkurendi lahkumine ei tähenda kindlasti piletihinna automaatset tõusu, rääkis ta.

Kommentaariks Superbusi põhjendusele turult lahkumiseks – et koostöö maanteeametiga oli tulemusteta ning ei laabunud –, ütles Suurraid, et tema ei saa enda positsioonist kindlasti maanteeametile vähest suhtlemist ette heita.

"Eks ma arvan, et seal ole terake tõtt. Aga ma arvan, et eks seal ole ka veidi lihtsalt ebaõnnestumist," rääkis Suurraid.

Superbus teatas reedel, et lõpetab alates käesoleva aasta augustist tegevuse Eesti-sisestel liinidel, viidates vähesele koostööle maanteeametiga.

Alates tegevuse alustamisest on Superbus pidanud kogema mitmeid probleeme nii Eesti turule sisenemisel kui tegevuse arendamisel. "Maanteeamet ei rahuldanud meie esimest taotlust liinilubade saamiseks ning me pidime leppima sõiduplaanidega, mis ei olnud elujõulised ei majanduslikult ega opereerimise seisukohalt," teatas Superbus kaubamärgi alt transporditeenust pakkunud Bus Transport Holding OÜ.

Superbus tagab, et kuni 31. juulini 2016 toimuvad kõik reisid plaanipäraselt ja vastavalt kehtivale sõiduplaanile. Kõikidele reisijatele kes on ostnud piletid augustis toimuvatele reisidele tagastatakse piletiraha täies ulatuses.

Superbus sisenes Eesti turule möödunud aastal tuues kaasa uue hinnastamismudeli. Ettevõtte reisidel oli võimalik osta pileteid alates 2 eurost.

Allikas: BNS



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: