Tööandjad: lähetamise direktiivi muudatus vähendab ettevõtjate konkurentsivõimet ({{commentsTotal}})

Kuigi mitu Ida-Euroopa riiki, teiste seas Eesti, olid sellele vastu, otsustas Euroopa Komisjon ikkagi minna edasi direktiiviga, mille kohaselt peaks töötajaid teise riiki lähetusse saatvad ettevõtted maksma töötajatele sihtriigi palka ja hüvitisi.

Vaatamata sellele, et 11 Euroopa Liidu liikmesriiki, sealhulgas Eesti, kasutasid nn kollase kaardi õigust, mis peaks sundima Euroopa Komisjoni oma ettepanekut ümber vaatama, otsustas Komisjon eile oma ettepanekuga muutmata kujul edasi minna. Nende pakutud töötajate lähetamise direktiivi muudatus näeb ette, et teise liikmesriiki lähetatud töötajatele peab lisaks võrdsele palgale maksma ka muid sotsiaalseid hüvesid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui üks Eesti ettevõtja tahab lähetada /.../ mõnesse riiki oma töötaja, siis tegelikult peab ta tegema selgeks endale kõigi 28 liikmesriigi tööõiguse - millised on palgatingimused, millised on ametiühingutelt välja kaubeldud kollektiivlepingud jne," selgitas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling.

Teda paneb imestama, et Euroopa Komisjon ei võtnud kuulda 11 liikmesriigi vastuseisu.

"Oleks eeldanud, et kui on tõesti nii palju liikmesriike selle algatuse taga, siis vähemalt räägitakse nendega ja võib-olla proovitakse põhjendada uuesti oma arvamust. Mitte midagi sellist ei ole toimunud," ütles Palling.

Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar ütles, et keskmiselt puudutab see teema 7000 eestlast aastas, keda ei pruugita enam üldse lähetustele saata, kuna ettevõtjatele toob muudatus kaasa konkurentsivõime vähenemise.

"Kui need ettevõtted, kes konkureerivad Euroopa Liidus, peavad selle teenuse osutamisel maksma oluliselt kõrgemat palka, siis see tähendab, et nende võimalus Euroopa Liidus tööd saada, hankeid võita on oluliselt väiksem kui siiani. Lääne-Euroopa riigid on piiramas konkurentsi, on piiramas teenuste ja tööjõu vaba liikumist Euroopas ja selle taga on soov hoida Ida-Euroopa töötajaid eemal oma tööjõuturust," rääkis Tamsar.

Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson on seda meelt, et Euroopa Komisjon teeb õiget asja. Esiteks sellepärast, et eestlastel peaks olema võrdsed võimalused töötada meie tööturule ajutiselt tulnud tööandja juures.

"Näiteks Ida-Virumaal ehitati suur elektrijaam ilma eestlaste osavõtuta sellepärast, et eestlastele oleks tulnud maksta kohalike seaduste järgi, aga hetkel maksti Bulgaaria/Rumeenia seaduste järgi," tõi Peterson näite.

Ta tõi teise olulise faktorina välja ka meie enda inimeste lähetamise.

"Meil on olnud näiteid, kus meie inimesed töötavad Soomes ja teenivad oma Soome kolleegiga võrreldes oluliselt vähem ilma igasuguse põhjuseta, ainult sellepärast, et nad on eestlased," rääkis ta.

Euroopa Komisjoni reformi hakkab edasi menetlema mõni järgmine Euroopa Liidu eesistujariik. Selleks võib olla ka Eesti, kes tõenäoliselt püüab siis uuesti 11 riigi vastuseisule tähelepanu juhtida.

Toimetaja: Merili Nael



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: