Tööandjad: lähetamise direktiivi muudatus vähendab ettevõtjate konkurentsivõimet
Kuigi mitu Ida-Euroopa riiki, teiste seas Eesti, olid sellele vastu, otsustas Euroopa Komisjon ikkagi minna edasi direktiiviga, mille kohaselt peaks töötajaid teise riiki lähetusse saatvad ettevõtted maksma töötajatele sihtriigi palka ja hüvitisi.
Vaatamata sellele, et 11 Euroopa Liidu liikmesriiki, sealhulgas Eesti, kasutasid nn kollase kaardi õigust, mis peaks sundima Euroopa Komisjoni oma ettepanekut ümber vaatama, otsustas Komisjon eile oma ettepanekuga muutmata kujul edasi minna. Nende pakutud töötajate lähetamise direktiivi muudatus näeb ette, et teise liikmesriiki lähetatud töötajatele peab lisaks võrdsele palgale maksma ka muid sotsiaalseid hüvesid, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kui üks Eesti ettevõtja tahab lähetada /.../ mõnesse riiki oma töötaja, siis tegelikult peab ta tegema selgeks endale kõigi 28 liikmesriigi tööõiguse - millised on palgatingimused, millised on ametiühingutelt välja kaubeldud kollektiivlepingud jne," selgitas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling.
Teda paneb imestama, et Euroopa Komisjon ei võtnud kuulda 11 liikmesriigi vastuseisu.
"Oleks eeldanud, et kui on tõesti nii palju liikmesriike selle algatuse taga, siis vähemalt räägitakse nendega ja võib-olla proovitakse põhjendada uuesti oma arvamust. Mitte midagi sellist ei ole toimunud," ütles Palling.
Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar ütles, et keskmiselt puudutab see teema 7000 eestlast aastas, keda ei pruugita enam üldse lähetustele saata, kuna ettevõtjatele toob muudatus kaasa konkurentsivõime vähenemise.
"Kui need ettevõtted, kes konkureerivad Euroopa Liidus, peavad selle teenuse osutamisel maksma oluliselt kõrgemat palka, siis see tähendab, et nende võimalus Euroopa Liidus tööd saada, hankeid võita on oluliselt väiksem kui siiani. Lääne-Euroopa riigid on piiramas konkurentsi, on piiramas teenuste ja tööjõu vaba liikumist Euroopas ja selle taga on soov hoida Ida-Euroopa töötajaid eemal oma tööjõuturust," rääkis Tamsar.
Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson on seda meelt, et Euroopa Komisjon teeb õiget asja. Esiteks sellepärast, et eestlastel peaks olema võrdsed võimalused töötada meie tööturule ajutiselt tulnud tööandja juures.
"Näiteks Ida-Virumaal ehitati suur elektrijaam ilma eestlaste osavõtuta sellepärast, et eestlastele oleks tulnud maksta kohalike seaduste järgi, aga hetkel maksti Bulgaaria/Rumeenia seaduste järgi," tõi Peterson näite.
Ta tõi teise olulise faktorina välja ka meie enda inimeste lähetamise.
"Meil on olnud näiteid, kus meie inimesed töötavad Soomes ja teenivad oma Soome kolleegiga võrreldes oluliselt vähem ilma igasuguse põhjuseta, ainult sellepärast, et nad on eestlased," rääkis ta.
Euroopa Komisjoni reformi hakkab edasi menetlema mõni järgmine Euroopa Liidu eesistujariik. Selleks võib olla ka Eesti, kes tõenäoliselt püüab siis uuesti 11 riigi vastuseisule tähelepanu juhtida.
Toimetaja: Merili Nael