Superbus lõpetab Eestis tegevuse ({{commentsTotal}})

{{1469196214000 | amCalendar}}

Superbus teatas, et lõpetab augusti algusest Eestis oma tegevuse.

"Bus Transport Holding OÜ kaubamärgi SuperBus.com omanik teatab kahetsusega, et ettevõte on sunnitud lõpetama oma tegevuse Eestis 31. juuli 2016. aasta seisuga," märgib ettevõte oma kodulehel.

"Alates tegevuse alustamisest on SuperBus.com pidanud kogema mitmeid probleeme nii Eesti turule sisenemisel kui ka tegevuse arendamisel. Maanteeamet ei rahuldanud meie esimest taotlust liinilubade saamiseks ning me pidime leppima sõiduplaanidega, mis ei olnud elujõulised ei majanduslikult ega opereerimise seisukohalt. Maanteeameti keeldumine vaidlustati kohtus ning 2016. aasta juunis tegi kohus otsuse SuperBus.com kasuks," selgitab SuperBus.

"Kohtuotsusest hoolimata ei ole maanteeamet oma otsust muutnud ja nõuab, et ettevõte jätkaks tegevust olemasolevate liinilubade alusel või alustaks opereerimist nii olemasolevate kui ka algselt taotletud liinilubade alusel. Selleks peaksime oma bussipargi suurust peaaegu kahekordistama ning opereerima kahjumlikke liine väheste reisijatega. SuperBus.com-il ei ole seega võimalik arendada finantsiliselt elujõulist äri, arvestades asjaolu, et tegemist on perefirmaga," lisab ettevõte.

SuperBus kinnitab, et kuni 31. juulini (kaasa arvatud) toimuvad kõik reisid plaanipäraselt ja vastavalt kehtivale sõiduplaanile. Kõikidele reisijatele, kes on ostnud piletid augustis toimuvatele reisidele, tagastatakse piletiraha täies ulatuses.

Koondatakse 34 töötajat

Superbus teatas ka, et koondab kõik Eesti piirkonna 34 töötajat ja sulgeb Tallinna-Riia bussiliini.

"Tegevuse lõpetamine tähendab ka kõigi töötajate koondamist. Töötajaid on kokku 34, neist 30 on bussijuhid," ütles Superbusi piirkonnajuht Jaan Mürk BNS-ile.

Mürgi sõnul oli Eesti turul tegevuse lõpetamise peamine põhjus vilets koostöö maanteeametiga. "Kuigi Eesti bussiturul on tihe konkurents, oli kõige pettumustvalmistavam asi liiga suur regulaatori võim ehk maanteeameti võim," lisas ta.

"Maanteeamet andis meile kõige halvemad väljumisajad. Meile anti lihtsalt mingid vabad ajad, kuigi need ei olnud ühtlaselt jaotunud ja olid raha teenimise seisukohalt väga halvad. Saime ülejäägi," rääkis Mürk.

Superbus sisenes Eesti turule möödunud aastal tuues kaasa uue hinnastamismudeli. Ettevõtte reisidel oli võimalik osta pileteid alates 2 eurost.

Superbus teenindas Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Riia liine.

Toimetaja: Indrek Kuus, Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema