Türgi suursaadik: arutelu surmanuhtluse taastamise üle soovib rahvas ({{commentsTotal}})

Türgi suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlu ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et arutelu surmanuhtluse taastamise üle Türgis on ajendatud rahva tahtest.

Suursaadik ütles intervjuus, et eriolukord riigis on kehtestatud selleks, et tabada kõik riigipöördekatses osalenud inimesed ning panna nad oma tegude eest vastutama.

Juttu on olnud surmanuhtluse taastamisest. Nii president kui peaminister ütlevad, et tegu on rahva tahtega. Kas te saaksite selgitada, millel see argument põhineb?

Argument põhineb sellel, et inimesed nõuavad karjudes surmanuhtlust. Nad tahavad, et riigipöördekatse taga olnud inimesed saaksid võimalikult karmi karistuse. Kuid sel teemal tuleb palju arutelusid. See ei ole lihtne menetlus, kuna me mitte ainult ei kaotanud surmanuhtlust, vaid konstitutsioonis on ka punkt, et surmanuhtluse taastamine on põhiseadusevastane. Juriidiliselt ei ole tegu lihtsa protsessiga, aga ma olen veendunud, et parlament asub seda arutama, kuna inimesed soovivad seda.

Teiste seas on üle 21 000 eraõpetaja jäänud ilma oma litsentsidest. Kas see on võimalik, et kõik need õpetajad olid riigipöördekatse orkestreerimisega seotud?

Nad ei ole otseselt riigipöördega seotud. Aga nad on sama (Fetullah Güleni) organisatsiooniga seotud, nad on sellele lojaalsed. Ja see grupp - see terroristlik organisatsioon - on Türgile rahvuslik oht. Kui sa tead, et nende liikmed on riigiaparaadi sees, siis ei saa sa end kaitsta. Seega tuleb nad kõigepealt süsteemist välja võtta ja siis tegutseda edasi vastavalt kohtumenetlusele.

Kui riigis on kuulutatud välja erakorraline olukord, siis võiks eeldada, et vastaspooli kutsutakse üles rahule. Kuid president kutsub inimesi hoopis tänavatele, isegi ühistransport on selle tarbeks tasuta. Miks ta ei kutsu inimesi üles rahu säilitama?

Ta palub inimestel tänavatel olla, kuna nad soovivad rahva toetust. Eriolukord on piiratud, selle eesmärk on tuvastada riigipöördekatsega seotud inimesed ja nad oma tegude eest vastutama panna.

Toimetaja: Merili Nael



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: