Türgi suursaadik: arutelu surmanuhtluse taastamise üle soovib rahvas ({{commentsTotal}})

Türgi suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlu ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et arutelu surmanuhtluse taastamise üle Türgis on ajendatud rahva tahtest.

Suursaadik ütles intervjuus, et eriolukord riigis on kehtestatud selleks, et tabada kõik riigipöördekatses osalenud inimesed ning panna nad oma tegude eest vastutama.

Juttu on olnud surmanuhtluse taastamisest. Nii president kui peaminister ütlevad, et tegu on rahva tahtega. Kas te saaksite selgitada, millel see argument põhineb?

Argument põhineb sellel, et inimesed nõuavad karjudes surmanuhtlust. Nad tahavad, et riigipöördekatse taga olnud inimesed saaksid võimalikult karmi karistuse. Kuid sel teemal tuleb palju arutelusid. See ei ole lihtne menetlus, kuna me mitte ainult ei kaotanud surmanuhtlust, vaid konstitutsioonis on ka punkt, et surmanuhtluse taastamine on põhiseadusevastane. Juriidiliselt ei ole tegu lihtsa protsessiga, aga ma olen veendunud, et parlament asub seda arutama, kuna inimesed soovivad seda.

Teiste seas on üle 21 000 eraõpetaja jäänud ilma oma litsentsidest. Kas see on võimalik, et kõik need õpetajad olid riigipöördekatse orkestreerimisega seotud?

Nad ei ole otseselt riigipöördega seotud. Aga nad on sama (Fetullah Güleni) organisatsiooniga seotud, nad on sellele lojaalsed. Ja see grupp - see terroristlik organisatsioon - on Türgile rahvuslik oht. Kui sa tead, et nende liikmed on riigiaparaadi sees, siis ei saa sa end kaitsta. Seega tuleb nad kõigepealt süsteemist välja võtta ja siis tegutseda edasi vastavalt kohtumenetlusele.

Kui riigis on kuulutatud välja erakorraline olukord, siis võiks eeldada, et vastaspooli kutsutakse üles rahule. Kuid president kutsub inimesi hoopis tänavatele, isegi ühistransport on selle tarbeks tasuta. Miks ta ei kutsu inimesi üles rahu säilitama?

Ta palub inimestel tänavatel olla, kuna nad soovivad rahva toetust. Eriolukord on piiratud, selle eesmärk on tuvastada riigipöördekatsega seotud inimesed ja nad oma tegude eest vastutama panna.

Toimetaja: Merili Nael



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: