Väliseestlaste esindajad põhjendasid topeltkodakondsuse vajalikkust ({{commentsTotal}})

Eesti Kesknõukogu esimees Marju Rink-Abel (vasakult), siseminister Hanno Pevkur, Balti Ameerika Komitee esimees Karl Altau, Eesti suursaadik USA-s Eerik Marmei, Tiina Kreek ja Karoline Kelder.
Eesti Kesknõukogu esimees Marju Rink-Abel (vasakult), siseminister Hanno Pevkur, Balti Ameerika Komitee esimees Karl Altau, Eesti suursaadik USA-s Eerik Marmei, Tiina Kreek ja Karoline Kelder.

Eesti kogukonna esindajad Ameerika Ühendriikides avaldasid reedel Washingtonis kohtumisel siseminister Hanno Pevkuriga soovi, et väliseestlastele säiliks võimalus olla kahe riigi kodanik.

Topeltkodakondsuse teema tuli kõne alla seoses õiguskantsler Ülle Madise algatatud analüüsiga kodakondsuse seaduse vastavusest Eesti Vabariigi põhiseadusele, mis keelab sünnijärgsetelt eestlastelt kodakondsust ära võtta. Siseminstri sõnul on sünnijärgsetele Eesti kodanikele mõne teise riigi kodakondsuse lubamine igati mõistlik ja vajalik, teatas siseministeerium.

"Ei ole normaalne panna inimesi olukorda, kus näiteks Ameerika Ühendriikides elavate Eesti kodanike perre sündinud laps pannakse täiskasvanuks saades valiku ette, kas loobuda Eesti või USA kodakondsusest. Me peame oma inimesi hoidma, mitte neid selliste valikutega Eestist eemale peletama," ütles Pevkur.

Marju Rink-Abel, kes muuhulgas juhib ka väliseestlaste organisatsioone ühendavat Ülemaailmset Eesti Kesknõukogu, ütles kohtumisel, et väliseestlastele on Eesti riigi otsused topeltkodakondsuse lubamise kohta väga olulised. "Väliseestlased mitte ainult ei soovi Eestis toimuvaga kursis olla, vaid paljud meist tahavad ka Eesti arengus kaasa rääkida. Olgu selleks kasvõi valimistel osalemine, mis ilma kodakondsust omamata pole kahjuks võimalik. Samuti on meie jaoks oluline mitte ainult hinges tunda ennast eestlastena, vaid teada, et riik tunnustab meid ja meie lapsi Eesti Vabariigi kodanikena," ütles Rink-Abel.

Pevkuri sõnul on hetkel kõne all vaid sünnijärgsete Eesti kodanike topeltkodakondsuse küsimus. "Põhiseadus sätestab selgelt, et kelletki ei tohi võtta sünniga omandatud kodakondsust, mistõttu naturalisatsiooni korras Eesti kodanikeks saanutele selline võimalus ei laieneks," täpsustas Pevkur.

Visiidil kohtus Pevkur Washingtonis ka USA asesiseministri Alan D. Bersiniga, kellega lepiti kokku viimase visiit Tallinnasse selle aasta septembris, endise Ameerika Ühendriikide suursaadikuga Eestis ja tänase John McCaini instituudi direktori Michael C. Polti ning USA välisministeeriumi Põhjala ja Balti regiooni juhi Benjamin Zifiga.

Toimetaja: Indrek Kuus



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: