Väliseestlaste esindajad põhjendasid topeltkodakondsuse vajalikkust ({{commentsTotal}})

Eesti Kesknõukogu esimees Marju Rink-Abel (vasakult), siseminister Hanno Pevkur, Balti Ameerika Komitee esimees Karl Altau, Eesti suursaadik USA-s Eerik Marmei, Tiina Kreek ja Karoline Kelder.
Eesti Kesknõukogu esimees Marju Rink-Abel (vasakult), siseminister Hanno Pevkur, Balti Ameerika Komitee esimees Karl Altau, Eesti suursaadik USA-s Eerik Marmei, Tiina Kreek ja Karoline Kelder.

Eesti kogukonna esindajad Ameerika Ühendriikides avaldasid reedel Washingtonis kohtumisel siseminister Hanno Pevkuriga soovi, et väliseestlastele säiliks võimalus olla kahe riigi kodanik.

Topeltkodakondsuse teema tuli kõne alla seoses õiguskantsler Ülle Madise algatatud analüüsiga kodakondsuse seaduse vastavusest Eesti Vabariigi põhiseadusele, mis keelab sünnijärgsetelt eestlastelt kodakondsust ära võtta. Siseminstri sõnul on sünnijärgsetele Eesti kodanikele mõne teise riigi kodakondsuse lubamine igati mõistlik ja vajalik, teatas siseministeerium.

"Ei ole normaalne panna inimesi olukorda, kus näiteks Ameerika Ühendriikides elavate Eesti kodanike perre sündinud laps pannakse täiskasvanuks saades valiku ette, kas loobuda Eesti või USA kodakondsusest. Me peame oma inimesi hoidma, mitte neid selliste valikutega Eestist eemale peletama," ütles Pevkur.

Marju Rink-Abel, kes muuhulgas juhib ka väliseestlaste organisatsioone ühendavat Ülemaailmset Eesti Kesknõukogu, ütles kohtumisel, et väliseestlastele on Eesti riigi otsused topeltkodakondsuse lubamise kohta väga olulised. "Väliseestlased mitte ainult ei soovi Eestis toimuvaga kursis olla, vaid paljud meist tahavad ka Eesti arengus kaasa rääkida. Olgu selleks kasvõi valimistel osalemine, mis ilma kodakondsust omamata pole kahjuks võimalik. Samuti on meie jaoks oluline mitte ainult hinges tunda ennast eestlastena, vaid teada, et riik tunnustab meid ja meie lapsi Eesti Vabariigi kodanikena," ütles Rink-Abel.

Pevkuri sõnul on hetkel kõne all vaid sünnijärgsete Eesti kodanike topeltkodakondsuse küsimus. "Põhiseadus sätestab selgelt, et kelletki ei tohi võtta sünniga omandatud kodakondsust, mistõttu naturalisatsiooni korras Eesti kodanikeks saanutele selline võimalus ei laieneks," täpsustas Pevkur.

Visiidil kohtus Pevkur Washingtonis ka USA asesiseministri Alan D. Bersiniga, kellega lepiti kokku viimase visiit Tallinnasse selle aasta septembris, endise Ameerika Ühendriikide suursaadikuga Eestis ja tänase John McCaini instituudi direktori Michael C. Polti ning USA välisministeeriumi Põhjala ja Balti regiooni juhi Benjamin Zifiga.

Toimetaja: Indrek Kuus



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: