Kaevandusmuuseum ähvardab EAS-i vastu kohtusse minna ({{commentsTotal}})

Eesti kaevandusmuuseum vaidlustas otsuse, millega ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) jättis rahuldamata nende nelja miljoni euro suuruse rahataotluse. Kui EAS meelt ei muuda, läheb kaevandusmuuseum kohtusse.

Enne jaanipäeva tegi EAS otsuse, millega jagas Ida-Virumaal konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetusena laiali enam kui kümme miljonit eurot. Eesti kaevandusmuuseum, kes jäi ilma nelja miljoni euro suurusest toetusest, ei ole aga otsusega rahul ning vaidlustas EAS-i otsuse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Otsus oli meie jaoks ja ka jursitide ja ekspertgrupi pilgu läbi vormistatud valesti. Seal oli üks vasturääkivus teise järel, meid ei rahuldanud see sellisena ja me esitasime vaide," selgitas kaevandusmuuseumi juhataja Andres Kraas.

Vaidega tegeleb edasi rahandusministeerium. Kui seda ei rahuldata, et välista Kraas kohtusse pöördumist. Ühe vasturääkivusena toob Kraas välja muuseumi külastajate arvu.

EAS-i juhatuse esimees Hanno Tomberg selles aga suurt vastuolu ei näe.

"Paratamatult kõik ettevõtted, taotlejad, prognoosivad enda külastajate arvu aastaks 2020. Ja siin võib nendesse suhtuda objektiivselt, aga ka subjektiivselt taotleja poolt," ütles Tomberg.

Tema sõnul oli taotlusi kokku 27 miljoni euro eest, kuid neil jagatavat raha vaid 11,7 miljonit eurot. Toetusrahadega plaanis kaevandusmuuseum ehitada 7D kino ning luua muuseumis tingimused puuetega inimestele, mis peavad Euroopa Liidu määruste järgi 2017. aasta lõpuks avalikes ruumides tagatud olema.

"Võib juhtuda see, et kui me ei saa rahastust peale, siis paneme muuseumi kinni, sellepärast, et seadus ei luba enam lahti hoida," ütles Kraas.

Tomberg soovitab kaevandusmuuseumil minna EAS-i järgmisesse taotlusvooru.

"Kui nad oma projekti kohendavad ja selle uuesti esitavad, siis me kindlasti arutame ka seda," kinnitas Tomberg.

Toimetaja: Merili Nael



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: