Jõksi ja Repsi hinnangul jääb president riigikogus valimata ({{commentsTotal}})

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) suvepäevadel debateerinud neljast presidendikandidaadist kaks - Allar Jõks ja Mailis Reps - olid kindlad, et riigikogu presidenti ära ei vali ja see jääb valimiskogu ülesandeks. Eiki Nestor ja Urmas Paet avaldasid siiski lootust, et riigikogu saab presidendi valimisega hakkama.

Arvamusele, et president jääb sel korral riigikogus valimata, andis tuge Marina Kaljuranna mõne päeva tagune teade, et ta annab Siim Kallasele võimaluse kandideerida presidendiks riigikogus. Ja kui seal presidenti valida ei õnnestu, palus Kaljurand endale toetust valimiskogus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Seda on tõlgendatud kui Reformierakonna panustamist valimiskogule.

"Marina Kaljuranna taga on tegelikult Reformierakonna tänane juhtiv tiib, alates peaministrist, lõpetades ministrite ja fraktsiooni juhtkonnaga, siis on näha, et Reformierakond on ise pannud oma panuse valimiskogule," rääkis Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps.

"Ma ei ole selle vastu, sest valimiskogu on kindlasti rohkem rahva esindaja ja toob rohkem erinevaid sõnumeid siia kokku ja ka tõstatab ühiskonnas - haldusreformi teemad, maaelu teemad, ääremaa teemad," lisas ta.

Allar Jõks arvab samuti, et riigikogu presidenti ära ei vali.

"Sellepärast, et enamik riigikogus esindatud erakondi on liiga egoistlikud ja soovivad oma kandidaati Kadriorgu saata ja ei ole nõus sõltumatu ja erakondadeülese kandidaadi osas kokku leppima," ütles IRL-i presidendikandidaat.

Eiki Nestori arvates tuleb loota, et siiski leitakse kandidaat, kes riigikogus läbi läheb,

"Ma arvan, see on riigikogu kohustus, see on meie põhiseaduse mõte. Kas erakonnad soovivad leida sellist kandididaati, kes 68 häält riigikogus koguks, see selgub alles augustis. Nii et ikka tuleb loota lõpuni," rääkis SDE kandidaat Eiki Nestor.

Täna on vaja lõpupingutuseks erakondade suuremat koostööd.

"Kuna kandidaate on palju, siis see on keeurline ülesanne, aga mina ei ole täna selles seisus, et parlamenti alahinnata. Marina Kaljurand tegi oma avalduse. Ma teadsin, et sellised mõtted liiguvad, aga ma ei teadnud, et just sel hetkel see sellisel kujul välja käiakse. Ma arvan, et eks mõte oli natukene seotud kampaaniaga nii erakonna sisse kui välja, aga võib-olla ka temapoolne lahenduse pakkumine," arutles Reformierakonna kandidaadiks pürgija Urmas Paet.

Mailis Reps ütles, et kui tema ja Siim Kallas peaksid jääma riigikogus kahekesi kandideerima, pole tal plaanis Kallase kasuks loobuda.

"See võib nii olla, et ainult kahel kandidaadil ongi 21 ja enam häält koos. Minul need on. Ja kui Reformierakond läheb üheselt Siim Kallase taha, mida ta täna veel pole teinud, siis me jääme kahekesi. Täna mul loobumismõtteid küll ei ole. Olen pigem pannud oma panuse valijameeste kogule," ütles Reps.

Toimetaja: Merili Nael



Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.