Ossinovski: sissetulekute ebavõrdsus pidurdab Eesti arengut ({{commentsTotal}})

Jevgeni Ossinovski
Jevgeni Ossinovski Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Jevgeni Ossinovski ütles erakonna volikogul peetud kõnes, et Eesti on Euroopa Liidu suurima sissetulekute ebavõrdsusega riik, mis pidurdab Eesti arengut ja ohustab ühiskonna sidusust. Eriti avaldub see regionaalses ebavõrdsuses.

"Oleme üks väiksemaid Euroopa riike, aga suurimate regionaalsete lõhedega," ütles Ossinovski.

"Harjumaa keskmine palk oli 2010. aastal 862 eurot. Eesti vaeseimad maakonnad jõudsid sellise keskmise palganumbrini alles eelmisel aastal. Sissetulekute mõttes on meie regionaalne arengulõhe seega tervelt viis aastat," lisas ta.

Ossinovski ütles, et majandusstruktuuri muutumine soodustab inimeste liikumist Tallinnasse, ent tark regionaalpoliitika peab seda tendentsi tasandama. See eeldab ka riigi poolt aktiivset panustamist maakonnakeskuste elujõulisusse.

"Koos inimeste vähenemisega maakondades on paraku pidevalt kokku tõmmatud ka riiki. See tekitab omamoodi hääbumisspiraali, kus elanikkonna vähenedes vähendatakse avalike teenuste hulka, mis omakorda vähendab piirkondade atraktiivsust elukeskkonnana," lisas Ossinovski.

Ta tõi välja, et valitsus on võtnud sihiks kompleksselt läheneda regionaalsete teenuste küsimusele. Kavas on hajutada riigi keskaparaadi töökohti piirkondadesse, viia osa riigiasutusi pealinnast välja ning luua võimalused 3000 inimese kaugtööks.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: