Türgi on valmis esitama USA-le Güleni väljaandmistoimiku kümne päeva jooksul ({{commentsTotal}})

{{1469284102000 | amCalendar}}
Tayyip Erdogani toetajad Fehtullah Güleni vastasel meeleavaldusel.
Tayyip Erdogani toetajad Fehtullah Güleni vastasel meeleavaldusel. Autor/allikas: ADEM ALTAN

Türgi loodab lõpetada moslemivaimuliku Fethullah Güleni USA-lt väljaandmist nõudva toimiku nädala kuni kümne päeva jooksul, ütles välisminister Mevlut Cavusoglu.

Türgi süüdistab Güleni liikumist riigipöördekatse korraldamises, vahendasid Reuters ja "Aktuaalne kaamera".

Cavusoglu ütles eratelekanalile NTV antud intervjuus, et sidemed riigipöördekatses osalenud sõdurite ja Güleni võrgustiku järgijate vahel on selged. Tema sõnul teeb Türgi kõik, mis poliitiliselt ja õiguslikult võimalik, et kindlustada Güleni väljaandmine.

75-aastane Gülen aga eitab osalust riigipöördekatses.

USA on öelnud, et Türgi peab esitama Güleni seotuse kohta kindlaid tõendeid, enne kui mehe Ankarale välja saab anda. Kaitsjate sõnul võib see protsess võtta aega mitu aastat.

Türgi võimud on riigipöördekatsega seoses töölt kõrvaldanud või vahistanud vähemalt 60 000 riigitöötajat, nende hulgas nii sõdureid kui ka õpetajaid ja teadlasi. Täna pikendas president Tayyip Erdogan 30 päeva võrra perioodi, mille ulatuses võib kahtlusaluseid ilma süüdistust esitamata vahi all hoida.

Samas teatati ka enam kui tuhande erakooli ja 1200 ühingu sulgemisest.

Erdogan andis ka käsu sulgeda 2250 tervishoiu- ja heategevusorganisatsiooni. Tema sõnul kujutavad need asutused ohtu riigi julgeoleule.

Türgis on kuulutatud välja ka eriolukord, mis võimaldab presiendi sõnul taastada korra ja tegeleda riigipöördekatse tagajärgedega tõhusamalt.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: