Loodav sihtasutus hakkab Kalaranna kindlust ja Patarei vanglat korda tegema ({{commentsTotal}})

Esmaspäeval asutatakse sihtasutus Kalaranna Patarei, mis hakkab tegelema Kalaranna kindluse ja Patarei vangla kompleksi säilitamise ja renoveerimisega. Asutajad loodavad, et kümne aasta pärast on merekindlus Tallinna vanalinnaga võrdne vaatamisväärsus.

Kalaranna kindluse ja Patarei vangla kompleksi saatus on juba aastaid olnud segane. Riik on püüdnud korduvalt kompleksile ostjat leida, kuid seni pole see õnnestunud. Nii seisab endine merekindlus juba pikka aega lagunevana, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nüüd on erinevad kodanikuühendused otsustanud mälestise oma hoole alla võtta ning esmaspäeval asutatakse sihtasutus Kalaranna Patarei, mille eesmärk on kultuurimälestise säilitamine ja sellele uute kasutusviiside leidmine.

"Praegu on see ikka väga hull, nii kui torm on, siis jälle tulevad katuseplekid ära, siis hakkab sisse sadama, jälle hakkab kuskilt midagi lagunema, asi on ikka hull," rääkis Kalaranna Patarei asutaja Andrus Villem.

Merekindluse katuse kordategemine on üks esimesi asju, mille nimel sihtasutus tööle hakkab.

Euroopa juhtiv muinsuskaitseorganisatsioon Europa Nostra on Patarei merekindluse tunnistanud seitsme enim ohus oleva kultuuriobjekti hulka kogu Euroopas. Nende abile loodetakse ka merekindluse renoveerimisel.

"Need summad on väga suured, mis siia kuluvad. Tuleb leida ka erainvestoreid ja kaasata võimalikult palju igasuguseid institutsioone. See on väga suur projekt. See on suurem kui Eesti Rahva Muuseum," ütles Villem.

Hinnanguliselt üle saja miljoni euro maksma minev projekt on pikaajaline ja Villemi sõnul läheb vähemalt kümme aastat, enne kui merekindlus täielikult korda saab. Töid alustatakse aga hädavajalikest asjadest.

"Ka näiteks mereäär, millest saab Tallinna ja Tallinna külalistele üks meelispaiku, mida on juba praegu näha, kuigi siin on ainult mingi asfaldipurust tee. Aga see on näha, et inimesed tahavad siin käia ja olla. Siia tulevad siis igasugu muuseumid, kunstigaleriid, restoranid - mõnus koht saab olema," selgitas Villem.

Toimetaja: Merili Nael



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: