Loodav sihtasutus hakkab Kalaranna kindlust ja Patarei vanglat korda tegema ({{commentsTotal}})

Esmaspäeval asutatakse sihtasutus Kalaranna Patarei, mis hakkab tegelema Kalaranna kindluse ja Patarei vangla kompleksi säilitamise ja renoveerimisega. Asutajad loodavad, et kümne aasta pärast on merekindlus Tallinna vanalinnaga võrdne vaatamisväärsus.

Kalaranna kindluse ja Patarei vangla kompleksi saatus on juba aastaid olnud segane. Riik on püüdnud korduvalt kompleksile ostjat leida, kuid seni pole see õnnestunud. Nii seisab endine merekindlus juba pikka aega lagunevana, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nüüd on erinevad kodanikuühendused otsustanud mälestise oma hoole alla võtta ning esmaspäeval asutatakse sihtasutus Kalaranna Patarei, mille eesmärk on kultuurimälestise säilitamine ja sellele uute kasutusviiside leidmine.

"Praegu on see ikka väga hull, nii kui torm on, siis jälle tulevad katuseplekid ära, siis hakkab sisse sadama, jälle hakkab kuskilt midagi lagunema, asi on ikka hull," rääkis Kalaranna Patarei asutaja Andrus Villem.

Merekindluse katuse kordategemine on üks esimesi asju, mille nimel sihtasutus tööle hakkab.

Euroopa juhtiv muinsuskaitseorganisatsioon Europa Nostra on Patarei merekindluse tunnistanud seitsme enim ohus oleva kultuuriobjekti hulka kogu Euroopas. Nende abile loodetakse ka merekindluse renoveerimisel.

"Need summad on väga suured, mis siia kuluvad. Tuleb leida ka erainvestoreid ja kaasata võimalikult palju igasuguseid institutsioone. See on väga suur projekt. See on suurem kui Eesti Rahva Muuseum," ütles Villem.

Hinnanguliselt üle saja miljoni euro maksma minev projekt on pikaajaline ja Villemi sõnul läheb vähemalt kümme aastat, enne kui merekindlus täielikult korda saab. Töid alustatakse aga hädavajalikest asjadest.

"Ka näiteks mereäär, millest saab Tallinna ja Tallinna külalistele üks meelispaiku, mida on juba praegu näha, kuigi siin on ainult mingi asfaldipurust tee. Aga see on näha, et inimesed tahavad siin käia ja olla. Siia tulevad siis igasugu muuseumid, kunstigaleriid, restoranid - mõnus koht saab olema," selgitas Villem.

Toimetaja: Merili Nael



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: