Jahimehed pole rahul jõustunud jahieeskirja muudatustega ({{commentsTotal}})

Eesti jahimehed ei ole rahul sel nädalal jõustunud jahieeskirja kõigi muudatustega. Kõige rohkem pahandab neid haneliste jahihooaja edasilükkamine kümne päeva võrra, kuid keskkonnaministeeriumi kinnitusel aitavad muudatused kaitsta Eestis pesitsevaid hanelisi ja vältida siit läbi rändavate lindude tekitatavaid põllukahjustusi.
FAIL

Jahimeeste hinnangul pole hea tavaga kooskõlas, et olulised muudatused hakkavad kehtima keset jahihooaega. Ennekõike peetakse silmas teatud veelindude küttimishooaja alguse nihutamist 10. septembrilt 20. septembrile, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Seda eelkõige selle tõttu, et kohalikku hanede populatsiooni kaitsta ja keskenduda rohkem meilt läbirändavate haneliste küttimisele. See omakorda võimaldab kaitsta kohalikku, Eestis pesitsevat lindu ja reguleerida läbilendavate lindude arvukust, mis on tõusuteel," selgitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Jahimeeste selts ütleb keskonnaministeeriumile saadetud vastulauses, et sellise otsuse sotsiaalset mõju jahimeestele ehk ära jäävat jahiturismi ega mõju lindude arvukusele pole piisavalt analüüsitud. Seltsi nõunik Kaarel Roht toob näiteks, et alates 1960. aastatest on korduvalt kõikunud hanejahi hooaja algus, kuid efekti sel pole olnud. Seega sõltub nende lindude kaitse rahvusvahelistest jõupingutustest, mille tulemusel tuleks lühendadada jahihooaega talvituskohtades ja keelustada kevadjaht teel pesitsuspaikadesse.

Selts leiab, et riik käitub veelindude jahti reguleerides liialt liberaalselt ja võiks määrata kindlaks küttimislimiidi ja veekogude äärsed küttimiskohad.

"Kui seni saadi teda küttida kahjustuskohtades, siis ka kahjustuskoha mõiste on lahtine ja veniv. Linnudirektiivi kohaselt peaks riik otsustama kahjustuskoha ja küttimiskvoodi üle ja otsustama ka viisi üle, mis ei kahjusta asurkonna edasist käekäiku. Praegu on jahiseaduse järgi see kõik maaomainiku pärusmaa, mida linnudirektiivi järgides ei tohiks olla," ütles Roht.

Lisaks keelavad jahieeskirja muudatused jahi neljale linnuliigile, kelleks on aul, hahk, ronk ja hallhaigur.

"Seda seetõttu, et nende liikide arvukus ei ole Eestis heas seisus või tulenevalt rahvusvahelistest lepetest, mille osalised me oleme, on olnud tarvilik neile jaht keelata," selgitas Lamp.

Kuigi need liigid jahimeeste seas hinnatud pole, prognoosib Roht, et hallhaigru ja ronga küttimise keeld võib probleeme tekitada kala- ja lambakasvatajatele.

Keskkonnaministeerium tuletab kõigile jahimeestele meelde pliihaavlite kasutamise keeldu ja vajadust harida põhjalikult siia tulevaid jahituriste.

Toimetaja: Merili Nael



Saksamaa valimised
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: