Fotod: Üle-eestilisel avatud talude päeval sai külastada 230 talu ja põllumajandusettevõtet ({{commentsTotal}})

{{1469340287000 | amCalendar}}

Pühapäeval toimus teine üle-eestiline avatud talude päev, külastajatele avasid oma uksed üle 230 talu ja põllumajandusettevõtte.

Avatud talude päeval osalevates ettevõtetes sai tutvuda loomakasvatusega, teraviljakasvatusega, linnukasvatusega, maitse- ja ravimtaimede kasvatamisega ja mesindusega.

Avatud olid väiketööstused, sealhulgas meiereid, veini-, õlle- ja siidritootmised ning aiandid ja puukoolid ning maaturismiettevõtted.

Igal avatud talude päeval osalenud ettevõttel oli oma programm.

Tänavust avatud talude päeva korraldasid 234 põllumajandus- ja maaettevõtjat, maaeluministeerium, maamajanduse infokeskus, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa maaelu arengu põllumajandusfondist.

Eelmise aasta juulis toimunud esimesel üle-eestilisel avatud talude päeval avas külastajatele oma väravad 147 talu ja põllumajandustootmist ning kokku tehti nendesse ligi 45 000 külastust.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: