Müncheni tulistaja planeeris rünnakut aasta aega ({{commentsTotal}})

{{1469365130000 | amCalendar}}
Autor/allikas: Karl-Josef Hildenbrand/AFP/Scanpix

18-aastane Saksa-Iraani päritolu noormees, kes tappis reedel Münchenis üheksa inimest ja iseenda, hakkas rünnakut kavandama aasta aega tagasi, teatas Baieri kriminaaluurimise büroo president Robert Heimberger.

Heimberger rääkis, et aasta tagasi külastas kurjategija veebilehte, mis on pühendatud 2009. aastal Edela-Saksamaal toimunud koolitulistamisele. Selles rünnakus hukkus 15 inimest, vahendasid Reuters ja "Aktuaalne kaamera".

Heimbergeri sõnul näitavad mehe kodust leitud materjalid, et ta oli innukas vägivaldsete videomängude mängija, kes ostis oma relva - Glock 17 - nn mustast võrgust ehk kohast internetis, kuhu on võimalik ligi pääseda vaid spetsiaalse tarkvara abil.

Samuti leiti tema arvutist rünnakule mineku eel kirjutatud pikk avaldus, mille sisu pole veel avaldatud.

Kurjategija vanemad on Heimbergeri sõnul jätkuvalt šokis ja pole ülekuulamiseks võimelised.

Mehe klassikaaslaste sõnul ähvardas ta neid pidevalt ära tappa. Riigiprokuratuuri kinnitusel tulistaja klassikaaslasi ohvrite hulgas ei ole.

Iraani päritolu noormees, kes sündis ja kasvas Münchenis, kannatas politsei sõnul vaimu-haiguste, sealhulgas depressiooni ja ärevushäire all.

Toimetaja: Merili Nael



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: