Aas: omavalitsuste vaidlemine on ebamõistlik ressursside raiskamine ({{commentsTotal}})

Eestis tekitab haldusreform omavalitsustes jätkuvalt küsimusi ning hulk valdasid on pöördunud nii advokaadibüroo kui ka kohtu poole, et saada teada, kas kavandatav sundliitmine on põhiseadusega kooskõlas. Riigihalduse minister Arto Aas kinnitas, et valitsuse hinnangul on haldusreformi seadusega kõik korras.

Viis omavalitsust - Kambja, Luunja, Ülenurme, Nõo ja Pala - pöördusid juuli alguses Paul Varuli advokaadibüroo poole, et saada eksperthinnangut, kas valdade sundliitmine on ikka põhiseaduse ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga kooskõlas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Haldusreformi seadus annab riigile võimaluse liita jõuga need omavalitsused, kus ei ela vähemalt viit tuhandet inimest ning kes pole ka vabatahtlikult ühinenud.

"Meie eesmärk on saada õigusselgus, kas selline laialdane volitus läbi seaduse on tegelikult ka vastav omavalitsuste enesemääramise põhimõtetele, mis on nii rahvusvaheliselt tunnustatud kui ka Eesti põhiseadusega paika pandud," selgitas Luunja vallavanem Aare Anderson.

Ta ütles, et vallavanemad pole siiani näinud adekvaatset analüüsi, mis näitaks, et haldusreform on vastavuses omavalitsuste enesemääramise põhimõtetega. Anderson loodab, et sundliitmise probleemi saab lahendada kohtu abita.

"Kui riik teise võimutasandina tahab siin teha mingeid jõulisi otsuseid, tahab ümber korraldada omavalitsusi, tahab muuta nende piire, siis see peaks tegelikult toimuma selliselt, et küsitakse kohalike arvamust ja arvestatakse selle arvamusega," sõnas Anderson.

Viljandimaal asuv Kõpu vald vaidlustas haldusreformi seaduse juunis aga riigikohtus. Kuna Kõpu taotluse juures puudus üks dokument, andis riigikohus Kõpu vallale aega homseni, et paberid korda teha.

"Meil oli puudu üks protokoll ja selle me kenasti edastame," kinnitas Kõpu valla volikogu esimees Kaja Lind.

Ta lisas, et mitu omavalitsust on Kõput toetamas ning on arvamusel, et haldusreformi seadus pole vastavuses põhiseadusega.

Riigihalduse minister Arto Aas ütles, et kohtu poole pöördumine on igaühe õigus, kuid alati pole see mõistlik või vajalik.

"Meie oleme valitsuses küll veendunud, et pikalt ja põhjalikult ettevalmistatud haldusreformi seadus on nii Eesti põhiseaduse kui ka Euroopa õigusaktidega igati kooskõlas ja praegune vaidlemine ja advokaatidele raha maksmine on ressursside ebamõistlik raiskamine," kommenteeris Aas.

Ta märkis aga, et juhul kui kohus peaks otsustama, et seadus vajab muutmist, siis tuleb seda teha.

"Eks siis peame valitsuse ja parlamendiga uuesti maha istuma, aga ma tahaks küll loota, et nii kaugele asi ei lähe," ütles ta.

Avdokaat, endine justiitminister Paul Varul ütles, et advokaadibüroo vastus peaks olema valmis 8. augustiks, kuid juba praegu näeb Varul, et põhiseaduslik riive võib olemas olla.

Toimetaja: Merili Nael



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: