Aas: omavalitsuste vaidlemine on ebamõistlik ressursside raiskamine ({{commentsTotal}})

Eestis tekitab haldusreform omavalitsustes jätkuvalt küsimusi ning hulk valdasid on pöördunud nii advokaadibüroo kui ka kohtu poole, et saada teada, kas kavandatav sundliitmine on põhiseadusega kooskõlas. Riigihalduse minister Arto Aas kinnitas, et valitsuse hinnangul on haldusreformi seadusega kõik korras.

Viis omavalitsust - Kambja, Luunja, Ülenurme, Nõo ja Pala - pöördusid juuli alguses Paul Varuli advokaadibüroo poole, et saada eksperthinnangut, kas valdade sundliitmine on ikka põhiseaduse ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga kooskõlas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Haldusreformi seadus annab riigile võimaluse liita jõuga need omavalitsused, kus ei ela vähemalt viit tuhandet inimest ning kes pole ka vabatahtlikult ühinenud.

"Meie eesmärk on saada õigusselgus, kas selline laialdane volitus läbi seaduse on tegelikult ka vastav omavalitsuste enesemääramise põhimõtetele, mis on nii rahvusvaheliselt tunnustatud kui ka Eesti põhiseadusega paika pandud," selgitas Luunja vallavanem Aare Anderson.

Ta ütles, et vallavanemad pole siiani näinud adekvaatset analüüsi, mis näitaks, et haldusreform on vastavuses omavalitsuste enesemääramise põhimõtetega. Anderson loodab, et sundliitmise probleemi saab lahendada kohtu abita.

"Kui riik teise võimutasandina tahab siin teha mingeid jõulisi otsuseid, tahab ümber korraldada omavalitsusi, tahab muuta nende piire, siis see peaks tegelikult toimuma selliselt, et küsitakse kohalike arvamust ja arvestatakse selle arvamusega," sõnas Anderson.

Viljandimaal asuv Kõpu vald vaidlustas haldusreformi seaduse juunis aga riigikohtus. Kuna Kõpu taotluse juures puudus üks dokument, andis riigikohus Kõpu vallale aega homseni, et paberid korda teha.

"Meil oli puudu üks protokoll ja selle me kenasti edastame," kinnitas Kõpu valla volikogu esimees Kaja Lind.

Ta lisas, et mitu omavalitsust on Kõput toetamas ning on arvamusel, et haldusreformi seadus pole vastavuses põhiseadusega.

Riigihalduse minister Arto Aas ütles, et kohtu poole pöördumine on igaühe õigus, kuid alati pole see mõistlik või vajalik.

"Meie oleme valitsuses küll veendunud, et pikalt ja põhjalikult ettevalmistatud haldusreformi seadus on nii Eesti põhiseaduse kui ka Euroopa õigusaktidega igati kooskõlas ja praegune vaidlemine ja advokaatidele raha maksmine on ressursside ebamõistlik raiskamine," kommenteeris Aas.

Ta märkis aga, et juhul kui kohus peaks otsustama, et seadus vajab muutmist, siis tuleb seda teha.

"Eks siis peame valitsuse ja parlamendiga uuesti maha istuma, aga ma tahaks küll loota, et nii kaugele asi ei lähe," ütles ta.

Avdokaat, endine justiitminister Paul Varul ütles, et advokaadibüroo vastus peaks olema valmis 8. augustiks, kuid juba praegu näeb Varul, et põhiseaduslik riive võib olemas olla.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: