Eesti Pank: ettevõtetele antud laenu- ja liisinguportfell suurenes aastaga 8% ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Pankade poolt ettevõtetele ja eraisikutele antud laenude ja liisingute jääk kasvas juunis aastataguse ajaga võrreldes 6,4% ning moodustas 16,5 miljardit eurot. Laenu- ja liisinguportfelli kasvu kiirenemine tuleneb eelkõige ettevõtetele antud laenudest, mis on aastaga kasvanud 8%.

Ettevõtetele antud pikaajaliste laenude ja liisingute käive oli juunis 230 miljonit eurot, mis on eelnevate kuudega sarnasel tasemel. Eelmise aasta juuniga võrreldes väljastati pikaajalisi laene ja liisinguid 18% rohkem. Eelnevate kuudega võrreldes anti juunis rohkem laene tööstus- ja logistikasektorile.

Majapidamistele antud laenu- ja liisinguportfelli aastakasv on püsinud viimasel poolaastal veidi alla 5%. Suurima osa majapidamistele antud laenudest moodustavad eluasemelaenud, mida väljastati juunis 92 miljoni euro väärtuses ehk 14% rohkem kui aasta tagasi. Autoliisingute senine suhteliselt kiire kasv juunis aeglustus, kuna uute autode müük võrreldes eelneva kahe kuuga vähenes.

Pankade laenuportfelli kvaliteet ei muutunud, üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal püsis 1,3% juures.

Majapidamiste ja ettevõtete hoiuste maht pankades oli juunis esmakordselt üle 11 miljardi euro ning suurenes aastaga 7,5%. Samas mitteresidentide hoiused jätkavad vähenemist.

Juunis väljastatud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär veidi kasvas ning oli 2,3%. Tegemist on kõige kõrgema eluasemelaenude keskmise intressimääraga viimase aasta jooksul. Ettevõtetele antud laenude intressimäär jäi eelmise kuu tasemele (2,5%).

Pangad teenisid teises kvartalis 89 miljonit eurot puhaskasumit. Kui mitte arvestada tütarettevõtetest laekuvaid dividende ja makstud tulumaksu, on tegemist viimaste aastate suurima kvartalikasumiga. Enim on suurenenud netointressitulu, seda eelkõige tänu intressikulude vähenemisele.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: